Täiskasvanute tervisekäitumise uuringu tulemused näitasid, et järjest rohkem noori inimesi ning just kõrgharitud naisi kaldub rasvumisele, ülekaaluline on ka iga kümnes laps.
Uuringud: Eesti haritud naised ja noored rasvuvad üha enam
Viimase, 2008. aasta täiskasvanute tervisekäitumise uuringu tulemused näitasid, et üle poolte 16-64-aastaste meeste ja veidi vähem kui poolte naiste kehakaal ületas normi - nad olid kas ülekaalus (KMI 25,0-29,9) või rasvunud (KMI üle 30). Ülekaalu ja rasvumuse tase ning levik on meestel ja naistel erinev. Ülekaaluliste hulka kuulus 39 protsenti meestest ja 26 protsenti naistest, rasvunud olid nii meestest kui naistest 18 protsenti.
Ohumärgiks on, et suur ülekaaluliste osa tõus võrreldes 2004. aasta uuringuga ilmnes noortel - 25-34-aastastel meestel ja 16-24-aastastel naistel. Samuti äratab tähelepanu suur rasvumuse tõus kõrgharitud ja eestlastest naiste seas.
Euroopa Noorte Südameuuringust selgus, et nii ema kui ka isa KMI on seotud laste rasvumisega, samuti laste vööümbermõõduga, mis tähendab, et vanemate ülekaalulisus on riskitegur südamehaiguste kujunemiseks ka lastel. Haigekassa andmetel on viimase viie aastaga ülekaaluliste kooliõpilaste osakaal tõusnud 6,1 protsendilt 9,9 protsendini. Seega on hetkel iga kümnes laps Eestis ülekaaluline.
Esmaspäeval, 19. aprillil algab Eestis iga-aastane südamenädal, mis sel korral pöörabki tähelepanu just ülemäärasele kehakaalule kui ühele olulisele südamehaiguste riskitegurile.
Ülekaalu mõõtmiseks kasutatakse kehamassi indeksit (KMI). KMI arvutatakse valemi järgi: kehamass (kg) : pikkus (m²). Selle normaalkaalule vastav vahemik on 19,0-24,9. Teine oluline riski määramise indikaator on vööümbermõõt. Südamehaiguste risk on oluliselt suurenenud meestel, kelle vööümbermõõt on ≥102 cm ja naistel, kelle vööümbermõõt on ≥88 cm.
Ülekaalulised suudavad liikumis- ja toitumisharjumusi muutes üleliigsetest kilodest üldjuhul iseseivalt lahti saada, kuid rasvumus on väljakujunenud haigus, millest ilma arsti või toitumisspetsialisti abita vabaneda pole võimalik. Seega peaks esmatähelepanu suunama täiskasvanute rasvumuse vältimisele, laste puhul loomulikut juba ülekaalu vältimisele. Kahjuks saadakse arstidelt soovitusi kehakaalu alandamiseks harva ja sedagi põhiliselt siis, kui inimesel ilmneb juba mõni haigus. Haiguste ennetamisele peaksid kõik, ka arstid, pöörama senisest suuremat tähelepanu.
Tervise Arengu Instituut koos Haigekassa ja Kultuuriministeeriumiga tuletab südamenädalal meelde liikumise vajalikkust, mis on oluline ülekaalu vähendamiseks. Oluline südamehaiguste riski alanemine kaasneb juba 5-10 protsendilise kaalulangusega. Regulaarse füüsilise aktiivsusega inimestel on poole väikesem südame isheemiatõppe haigestumise risk ning veerandi võrra väikesem risk saada insult.
Südamenädalal esitletakse projekti «Mehed liikuma» raames tervise- ja liikumisalast veebisaadet «Meeste Tervisejutud» (www.mehedliikuma.ee), mille peamised toetajad on SA Regionaalhaigla südamekeskus, Eesti Tervise Fond ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik. Lisaks alustab MTÜ Spordiklubi Liikumine südamesõbraliku võistlusega «Käi Jala!» (www.kaijala.ee). Kasulikke nõuandeid leiab ka veebilehtedelt www.toitumine.ee ning www.trimm.ee, kus igaüks saab testida oma vormi, koguda teavet erinevate spordialade kohta ning leida endale sobivaim tervisespordiüritus.