Terviseedendajad telesaatest: see on ülekaaluliste inimeste mõnitamise šõu

Telesarjast «Kaalul on rohkem kui elu». Foto: Tiit Mõtus

Terviseedenduse praktikuid ja teadureid koondav Eesti Tervisedenduse Ühing tunneb muret, et meelelahutuslikus TV3 telesaates «Kaalul on rohkem kui elu» serveeritakse inimestele tervisliku pähe kummalisi toitumise ja treeningu põhimõtteid.

Ühingu juhatuse liige Ülle Rüüson nentis, et esmalt luuakse populaarses telesaates kuvand, et saledaks saab ainult looma moodi trenni tehes – see paneb ülekaalulisi tegelikult juba eos käega lööma. «Sellise spordihalli trenni peale ei soovigi ükski ülekaaluline peenemaks saada,» kinnitas ta.

Käesoleval hooajal on saade üheksa osaga lõpule jõudnud. Rüüsoni sõnul tasub mõelda, et kui üheksast kaalulangetajast enamik ei saavutanud loodetud tulemust, siis järsku on allavõtmise metoodika vale. «Miks peaks motivatsioon puuduma inimestel, kes on pääsenud saatesse suure hulga tahtjate seast, saades justkui loteriivõidu? Kusjuures tulemuse mittesaavutamine keerati ka šõus osaleja kaela, et ta on loll ja laisk,» arvas Rüüson.

«Kaalul on rohkem kui elu» hooaja viimane saade lõppes kaalulangetaja jaoks tervisekahjustusega. «Seda oligi oodata, sest kui ülekaalulisi, antud saates isegi süvarasvunud inimesi, sellisel viisil trenni tegema panna, siis ei ole midagi head oodata. Ime, et vigastusi praktiliselt ei tekkinud. Küll aga sai viimases saates naine songa,» hindas Rüüson.

Näiteks on ühingu jaoks absurdne 120–160-kiloste inimeste jooksma sundimine maastikul. «Mitte ühtegi sellist soovitust ei olnud, et 120-kilone peaks iga päev kõndima või võimlema, aeroobset treeningut tegema,» lausus Rüüson.

Tervislikku toitumist ei selgitata

Tervisedenduse ühingu hinnangul ei selgitata saates, mis on tervislik toitumine ja mis mitte – kommentaarid, et seda ei tohi suu sissegi võtta, on üldistavad. Saates visati kappidest välja erinevaid toiduaineid, aga mis täpselt jäi ja miks, seda ei selgitatud. Näiteks ei tohtinud saates osaleja Rüüsoni sõnul arusaamatul põhjusel juua kohvi. Lisaks visati šõus toitu prügikasti.

«Tänasel päeval, kui paljud pered on sõna otseses mõttes näljas, on see ebaeetiline, mis siis, et šõu osa,» ütles Rüüson. Samas propageeritakse saates toidulisandeid, millest tekib vale kuvand, justkui toidulisanditeta ei olegi võimalik tervislikult toituda.

Rüüson tõi välja, et Figuurisõprades saavutatakse 7–11 kuuga märksa suurem kaalulangus, kui vaadata protsenti kehamassiindeksist, ning tegemist ei ole enamjaolt 160 kg kaaluvate inimestega. Rüüson lisas, et «Kaalul on rohkem kui elu» saatejuht Erik Orgu ei ole Eesti spordiregistris kirjas treenerina.

«Hea meel näha, et eetris olnud kaalusaade on konkurendid talveunest äratanud,» ütles TV3 «Kaalul on rohkem kui elu» saatejuht Erik Orgu Tarbija24-le. Ta jätkas: «See näitab, et kaalu ja tervisega seotud teemad on jätkuvalt tähtsad ning nende vastu tuntakse huvi.»

Orgu teatas, et on nüüdseks toitumisspetsialisti ja treenerina töötanud kümme aastat. «Olen omandanud Londonis õppides Premier Training International personaaltreeneri kolmanda taseme ning toitumisnõustaja erialad ning täiendanud ennast täienduskoolitustel,» lausus ta.

Mahlakamad lõigud

«Kaalusaate puhul palun meeles pidada, et tegemist on meelelahutusliku telesaatega, mis peab vaatajale olema piisavalt huvitav, et kõneainet tekitada. Üheksa kuud kestnud võtteperioodist jõudsid televaatajani kõige mahlakamad lõigud,» rõhutas ta.

Osalistele antud toitumiskavas soovitas Orgu sõnul neil süüa tervislikku ja tasakaalustatud menüüd, mis tõepoolest välistas poolfabrikaatide, suhkru, alkoholi, liigse kohvi ja teiste stimulantide tarbimise. 

«Toidulisanditel on õigustatud koht nõrga tervise või aktiivselt spordiga tegelevate inimeste toidulaual. Informatsiooni erinevate lisandite ja nende võtmise kohta on laialdaselt saadaval ning huvilised saavad ise teemaga lähemalt tutvuda,» arvas Orgu. «Kuna terviseprobleemid on inimese isiklik asi, siis ei pea ma vajalikuks saateosaliste eraelul pikemalt peatuda,» lisas ta.

Orgu ütles, et ei oska kommenteerida võrdlust ühegi konkurendi teenusega, aga erinevate teenusepakkujate olemasolu pakub kliendile valikuvõimalust.