/nginx/o/2010/04/05/343403t1h801d.jpg)
Maailmas sureb südame-veresoonkonna haigustesse 17,1 miljonit inimest aastas ning olukord on hull ka Eestis – südame-veresoonkonnahaigused moodustavad üle poole kõigist surmadest.
Südamehaiguste ennetamiseks saab ise palju ära teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma Südameföderatsiooni andmetel on vähemalt 80% enneaegsest suremusest südame-veresoonkonna haigustesse välditavad, kuid siinkohal tuleb tegeleda peamiste riskiteguritega, milleks on tubakas, ebatervislik toitumine ja vähene liikumine.
«Abiks on siinkohal regulaarne kehaline aktiivsus, mis avaldab soodsat toimet väga mitmete mehhanismide kaudu,» nentis Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld.
«Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb halva ja suureneb hea kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal ning paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke,» rääkis Põld, kelle sõnul leevendab sobiva intensiivsusega kehaline koormus ka krooniliste haiguste vaevusi. Võrdluses kehaliselt mitteaktiivsetega on kehaliselt aktiivsete inimeste üldsuremuse näitaja 20–30% madalam.
On väga tähtis, et rahva füüsiline aktiivsus suureneks, toitumisharjumused paraneksid, tubakatarbimine ja tubakasuitsuses keskkonnas viibimine väheneks ning ennetavate tervishoiuteenuste kättesaadavus paraneks, toonitas arst. Selleks tuleb tõsta terviseteadlikkust ning inimesed peavad ka ise oma tervise suhtes tähelepanelikumad olema ning regulaarselt tervisekontrollis käima.
Sellel pühapäeval tähistatakse ülemaailmset südamepäeva, mille eesmärgiks on teavitada, et südame-veresoonkonna haigused on maailmas peamiseks surma põhjuseks.