/nginx/o/2016/02/01/4957541t1h7d5e.jpg)
Tihtipeale esineva seljavaluga haiged on enamasti perearstide, närviarstide, ortopeedide, reumatoloogide ja taastusarstide sagedased külastajad.
Seljavalu pole naljaasi (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hinnanguliselt 84–90 protsenti inimestest on mingil eluperioodil alaseljavalu kogenud, vahendab portaal Terviseuudised. Ligikaudu 15–20 protsenti täiskasvanud inimestest tunneb igal aastal seljavalu. Probleemi tõsisust näitab fakt, et alaseljavalu on alla 45-aastaste isikute puude peamiseks põhjuseks.
Osteopaadid ja kiropraktikud on omanud erinevaid arusaamu ja lähenemisviise seljavalule ega pole suutnud midagi tõenduspõhist välja pakkuda. Ei ole tõestust, et seljavalu patoloogilised mehhanismid oleks aegade jooksul muutunud. Samuti ei ole seljavalu sagedus aastatega tõusnud. Selgelt on aga tõendatud, et alates 90-ndatest on järsult tõusnud kroonilise puude, töövõimetuspäevade ja muude sotsiaalsete garantiide tarbe seoses alaseljavaluga.
Sagedasim seljavalu liik, mida haige kirjeldab kui venitust, äratõstmist või -tõmbamist, on olemuselt valdavalt muskuloskeletaalne, müalgiline või müofastsiaalne valu. Selline selja funktsiooni häire on iselimiteeruv ja healoomulise kuluga.
Haigele tuleb rõhutada haiguse loomulikku kulgu ja head spontaanset paranemistendentsi: 50 protsendil taandub see kahe nädalaga, 60 protsenti naaseb tööle ühe kuuga. Ravi puhul on oluline vältida voodirežiimi ning julgustada patsienti kerge füüsilise koormusega tööd jätkama.