Spordigeelide võlu ja valu

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Kevadel läheb rahvaspordisõprade elu tõeliselt käima. Pole vahet, kas jahid tulemusi või võistled vaid iseendaga – võistlusi ja väljakutseid jagub kõigile. Kuidas saavutada tulemus, mis sulle parim? Saada oma treenitusest, jõuvarudest ja motivatsioonist maksimum? Kas energiageel on ohtlik spordikeemia või tõhus kiirtankimine kehale?

Eneseületus on magus. Kes jooksjatest poleks kogenud, kuidas viimane jaks sammudest kaob, oled läbi nagu käbi. Ja siis korraga ületad surnud punkti ja kehasse tulvab uus energia! Vau, kas see kiire sammuga kodanik, kes nüüd rajal lendab, olen tõesti mina? Meeleolu tõuseb lausa eufooriasse ning hiljutine surm-silme-ees-pingutus on justkui peast pühitud. 

Selliseid tunded tõstavad tuju ja tekitavad sõltuvust. Kuid näitavad ka, et pingutus on reaalselt võimete piiril, kus varitsevad ka reaalsed ohud. Millised? Uue energialaksu asemel võid kogeda ka täielikku kurnatust või jõuda tõsise vigastuseni.

Igaüks teab, et kiiret sõitu tehes tuleb masinale ka kütust anda, enda puhul kipume sama tõe vahel unarusse jätma. Kui kõvasti põletad, tuleb ka tankida, ning aktiivse pingutuse kütus on süsivesikud. Tänapäeva spordimaailmas on energiageelid muutunud väga populaarseks. Miks? Põhjust pole vaja kaugelt otsida – tulemused paranevad, taastumine kiireneb, inimene suudab end edukamalt ületada. Samuti tõuseb energiageeli kurku pigistamisel hüppeliselt veresuhkru tase ja vallandub energialaeng, mis meenutab kõigile šokohoolikutele tuttavat suhkrulaksu, ainsa vahega, et sportides läheb see kõik kenasti asja ette.

«Energiageelide kasutamine tuleb tippspordist, kus koormused on suured ja energia juurdesaamiseks on vaja süsivesikuid,» selgitab geelitrendi tausta hinnatud arvamusliider ja spordibioloog Kristjan Port. «Tippsportlastest palju rohkem on harrastajaid ja lühiajaliste koormuse puhul nad tegelikult midagi lisaks ei vaja. Rahulikult rasvapõletusrežiimis võiksime joosta kas või tuhat kilomeetrit. Kui pingutus on intensiivsem, hakkavad kehas süsivesikud otsa saama umbes pooleteisetunnise pingutuse järel. Siis võib kogeda nähtust, et jooksed nagu vastu seina – ootamatult täielik kurnatus. Seda seisundit tasub ennetada süsivesikuid lisaks tarbides.»

Tarmo Reineberg, 15-aastase kogemusega kestvusspordisõber ja Honey Poweri entusiast, teab, et sportimine peab olema mõnus, ka eneseületust saab nautida. «Osa harrastajaid küll hoopleb, et nemad ei võta rajal midagi, kuid pikemal pingutusel saab igaühel lihastes glükogeen otsa. Oma keha kurnamine pole mingi kangelastegu!» Tarmo väljendub tagasihoidlikult, kuid tema alad ja distantsid äratavad aukartust – 105-kilomeetrised ultramaratonid ja 36-tunnised rogainid.

«Ma usun, et ainult terves kehas saab olla terve vaim,» mainib Reineberg. «Vanemast peast on kiirust arendada raskem. Lihtsam on valida pikem distants ning kasutada ära sitkust ja vastupidavust. Rahvasportlaste seltskonnas tihti vaatan, et mida pikem distants, seda hallimad pead. Mind ei sunni tagant niivõrd saavutusvajadus kui liikumisrõõm. Oskus sportimise ajal oma keha laadida minu arvates suurendab seda rõõmu tublisti.»

Energiageel – mis see õieti on?

Asja idee on lihtne – kerge, väike ja süsivesikurikas energiaandja, mida on lihtne kaasas võtta, mugav tarbida ja lihtne omastada. Sellest tuleneb toote vorm: tavaliselt sekundiga lahti tehtav minipakend, mis mahub igasse taskusse ja läheb sõna otseses mõttes jooksu pealt või jalgratta sadulas niuhti alla. Einele kulub vaid viis sekundit, geeli pole vaja närida ning energia vabaneb väga ruttu.

«Sisuliselt on tegemist glükoosilahusega, mis rahuldab lihasenergeetika vajaduse,» selgitab Port. «Geelid võeti kasutusele suhteliselt hiljuti, vanasti asendas neid isotooniline spordijook, kuus grammi süsivesikuid saja grammi kohta. Aga selle kaasaskandmine on füüsiliselt raskem, geel on kerge ja pole vaja ka nii palju vett lisaks. Saad kiirelt ja lihtsalt energialaksu kätte.»

«Alati, kui geelidest juttu tuleb, rõhutan, et mitte ükski vahend ei asenda treeningut,» lisab Reineberg. «Geel aitab sul paremat tulemust saada, kui oled kõvasti trenni teinud, aga ka kõige kangem geel ei päästa, kui oled ikkagi ise loru olnud! Energiageel on kütus treenitud kehale, mitte mingi imerohi.»

Süsivesik teeb ju paksuks?

Moodne dieedimaailm on süsivesikud paljude silmis peaaegu rahvavaenlasteks muutnud. Tean kõhnu kaunitare, kes kardavad neid nagu tuld. Aga nagu pole võimalik gaasi anda tühja paagiga masinas, pole võimalik ka korralikult treenida ilma energiata. Süsivesikud kasutatakse pingutuse käigus väga tõhusalt ära – sul on nii motivatsiooni, rõõmu kui ka jõudu teha rohkem ja tulemusedki on paremad.

«Minu kogemus näitab küll, et mida iganes sa rajal lisaks sööd, oled energia kulutamisega ikka ja alati miinuses,» naerab Reineberg. «Ehkki ma tean küll, et spordiklubides kasutatakse geele vähe – inimeste eesmärk pole niivõrd tulemused, kuivõrd keha. Naised tahavad alla võtta, mehed lihast kasvatada, pugitakse valku ja süsivesikud on saatanast. Aga ilma süsivesikuteta pole mingit sporti, rasvade pealt ei tee mingit tulemust! Mõnus-rahulik rasvapõletustreening on midagi muud kui võistlused.»

Võistluste ja tavatreeningute energiakulu pole võrreldav. Sageli ei kujuta harrastajad isegi ette, millises meeletus koguses energiat nad metsa jätavad! Kuuetunnine etapp kulutab 4000–5000 kcal. Pane siia kõrvale, et ühes geelituubikeses sisaldub umbes 60–120 kcal ja keha suudab tunnis omastada maksimaalselt 60–80 g süsivesikuid. Vaata kuidas pidi tahad – sama palju sisse süüa, kui ära põletad, on üsna võimatu!

«Süsivesikute defitsiiti võib keha lühikest aega taluda, kuid lõppkokkuvõttes ei tule see kasuks figuurile ega tulemustele,» hoiatab Reineberg. Ta ise on superheas vormis, sitke ja kerge nagu maratonimehed ikka ning näeb oma east vähemasti 15 aastat noorem välja. «See on suur probleem, et ei mõisteta – süsivesikud on lihtsalt energiaallikas!»

«Pika distantsi puhul tuleb kindlasti võtta süsivesikuid lisaks,» soovitab ka Port. «Kui oled end ära kurnanud, siis traumaoht suureneb ja tulemused halvenevad. Samas harrastajal tihti energiapuudust polegi, treenitakse rahulikus tempos ja kaalualandamise eesmärgil, sel juhul on geel vaid liigsed kalorid.»

«Kõik see jutt ei õigust kontoris kommi pugida – see sulle jooksurajal jõudu juurde ei anna,» nõustub Reineberg. «Suhkur on sõltuvust tekitav aine! Energiageelide ületarbimise eest kaitseb seegi, et seni pole need olnud kuigi maitsvad. Meie tootearendusele andiski omal ajal tõuke see, et ise aktiivselt sportides otsisime midagi, mis oleks tõhus, aga mitte nii lääge.»

Millal võtta esimene geel?

Pordi sõnul ei oska inimesed oma jõuvarusid õigesti hinnata, see on peamine viga. Ei tajuta ära õiget hetke, mil tuleks keha toita. «Minu soovitus: tee endale plaan, millal energiat vajad. Paljud teevad selle vea, et kurnavad end enne ära ja siis alles võtavad midagi süüa. Teine viga on, et ei tehta mingit plaani – vaatavad, millal kõht tühjaks läheb. No ei lähegi ta sul tühjaks, kui adrenaliin on üleval! Lihtsalt energia lihastes saab otsa ja oledki kutu,» hoiatab Reineberg.

Ta ise võtab esimese geeli umbes 40 minutit pärast starti, aga näiteks ultrajooksude äss Rait Ratasepp tangib keha iga poole tunni tagant. Eks tema tempo ja tunnine energiakulu ole muidugi ka pöörane. Hiljutine isiklik kogemus kuuetunniselt võistluselt kinnitas, et ega ei märkagi süüa, kogu tähelepanu on aktiivsel tegevusel.

Taskumõõdus energiapommid. Näited ülemaailmse ulatusega Londoni spordikeemialaborilt SiS ja looduslikku koostisega kodumaiselt tootjalt Honeypower. Energiageeli koostis pannakse paika teaduslike uuringutega. Foto: tootjad

FOTO: Tootjad

Mis ohustab geelisööjat?

Spordikeemia on tänapäeval laialt levinud ja suurim viga, mida inimesed teevad, on asendada sellega tavalist tervislikku toitu. «Geel ei ole toit, see on lihtsustatud energia rajal tarbimiseks, et finišisse jõuda. Toitained tuleb aga saada tavatoidust,» mainib Port.

Teise seltskonna moodustavad loodusmeelsed, kes piinliku täpsusega väldivad ka igasugust spordikeemiat. «Looduslikest komponentidest toode või sünteesitud – valik tuleks teha rohkem taktika põhjal,» nendib Port. «Kui lõpuspurt on ligidal, vali kiire glükoosilaks. Kui distants on pikk, tasub valida midagi, mis vaikselt tiksub ja energiataset üleval hoiab.»

Tänapäeva kannatavad paljud inimesed allergiate ja tundliku seedimise all – kas sel juhul peaks ka geele kasutades ettevaatlikumad olema? «Energiageel on koostiselt väga lihtne toode, keha omastab glükoosi hästi ja allergiaid ega muid reaktsioone eriti ei teki,» väidab spordibioloog.

Reineberg soovitab võistlustele kaasa võtta sellist kütust, mis maitseb ja rajal alla läheb. Banaanid, rosinad, müslibatoonid, pähklid – kõik on head.  «Ultramaratonide jooksjad söövad raja peal pastat ka,» mainib ta. «Aga enne pingutust pole soovitatav poolteist-kaks tundi süüa, see hakkab segama. Kui tunned, et energiat on vaja, võid ühe geeli võtta ka enne starti.»

Rajal võib energiavarusid täiendamata kogeda üleväsimust ja täielikku jõuetust, kuid suurim oht varitseb alles pärast finišit. Kui oled end tühjaks kurnanud ja keha on näljas, tabab sind selline hundiisu, et paned korraga nahka kasvõi seitse kitsetalle koos kasukatega. Tervise, stabiilse kaalu ja ka vaimse tasakaalu huvides tasuks sellist olukorda ennetada.

Samas kehtib igasuguses spordis ammune tõde – raske õppustel, kerge lahingus. Trenni tehes võib ennast teinekord ka teadlikult kurnata, et vastupidavust suurendada. «Ega treening ei peagi mugav olema,» leiab Port. «Viimase aja uuringud viitavad üha enam sellele, et inimesed on väga mugavad, toidulisanditega muudetakse treening nii lihtsaks.»

Reineberg rõhutab, et sellised katsetused võistluste juurde kindlasti ei kuulu. «Kui tahad end näljutada, tee seda puhkepäeval kontoris, mitte rajal parimat aega püüdes. Vastupidavusspordi juures naudin just seda tõsist eneseületust ja teadmist, et ma suudan. Kui sealjuures keha mõistlikult energiaga varustad, siis sa pole kehvem mees – vastupidi, suudad palju rohkem pingutada!»

Harrastusspordi populaarsus kasvab iga aastaga. Paljud alustavad küpses eas, et püsida elurõõmus, liikuv ja reibas. Üks hakkab liigutama, et lastele head eeskuju anda, teine otsib elus uusi väljakutseid, kolmas korrigeerib kaalu ja parandab tervist. Pole oluline, mis oli algne käivitav jõud, alati tasub meeles pidada, et tervisespordi puhul on rõhk esimesel sõnapoolel. Tippspordis aetakse taga maksimaalselt tulemust, edasine ei huvita kedagi. Erinevus on tohutu ja harrastajatel ei tasu ennast piitsutades hulluks minna. Energiageel on sportija abimees. See erineb suuresti energiajoogist, mis pigistab kehast viimase välja. Geel on lihtlabane energia liikumiseks ajal, mil seda vajad.

Tagasi üles