Tegevus, mis aitab vananemist edasi lükata

Kuigi trenni tehes suveks saledaks saada ei pruugi, on liikumisest kasu igal juhul. Foto: Liz Gregg/picture alliance/moodboard/Scanpix

Teismelistena ja 20-dates tunnevad paljud inimesed end lausa pidurdamatuna, kuid 30-dates ei ole suurem osa meist enam nii tugevad kui varem. Spetsialistide sõnul on sellel üks oluline põhjus.

35. eluaasta saabudes tunnevad paljud inimesed, et elu hakkab natuke raskemaks muutuma, kirjutab Science News. Põlved valutavad, pohmakad kestavad kaks päeva, nooremad pereliikmed on meist korraga palju kärmemad ja vahel imestame, kuhu võisid küll kaduda koduvõtmed. Kõigi nende valude ja kiire päevakava juures ei pruugi trenn just kuigi olulisena tunduda, eriti siis, kui sellest ei ole suurt kasu ideaalfiguuri saavutamisel. Kuid trenn võib vananedes aidata säilitada lihasmassi, vastupidavust ja võimet koduvõtmete asukohta meeles pidada.

«Normaalse vananemise puhul toimub palju asju, mis vähendavad aastate jooksul inimese füüsilisi võimeid,» selgitas Kanada füsioloog Myriam Paquette. Tema sõnul vähenevad vananedes lihasmass ja hapniku kogus, mida keha kasutada saab. Koos lihasmassi kadumisega kaob ka lihastes peituv jõud.

Trenni tegemine võib seda protsessi teatud määral pidurdada. «Niipea, kui saad 35- või 40-aastaseks, tuleks hakata tegelema vastupidavustrenniga,» lisas Sydney Austraalia katoliku ülikooli füsioloog John Hawley. Ta selgitas, et lihased kujunevad pidevalt ümber ja vananedes ei kasva need enam nii hästi. See tähendab, et mida vanem on inimene, seda rohkem vaeva tuleb tal lihasmassi kasvatamiseks näha.

Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis asuva Mayo kliiniku füsioloog Michael Joyneri sõnul võib trenni tegemine seda protsessi viie kuni kümne aasta võrra pidurdada. Näiteks võivad piisavalt trenni tegevad vanemad sportlased olla võimelised nooremate konkurentidega edukalt võistlema.

Sian Allen ja Will Hopkins Uus-Meremaal Aucklandis asuva sporditulemuste uuringu instituudist kogusid sportlaste tippvormi käsitlevaid uuringuid ja avastasid, et mida pikem on võistlusel läbitav vahemaa, seda vanemad on sportlased oma tippvormi saavutamise ajal. Näiteks saavutasid ajakirjas Sport Medicine avaldatud artikli kohaselt lühikesi vahemaid läbivad ujujad tippvormi 20-aastaselt, samas kui ultrapikki vahemaid läbi väntavad ratturid jõudsid tippvormi alles 39-aastaselt.

Sellel võib olla küll sotsiaalseid põhjusi, sest erinevatel aegadel on soositud erinevaid spordialasid, kuid kindlasti mängib ka oma rolli see, et vanematel sportlastel on taskus üks oluline trump – kogemus. Alleni sõnul tulevad vanemad sportlased seetõttu paremini toime olude muutuse, vaimse pinge ja erinevate strateegiate kasutamisega.

Vanus mõjutab ka ajutegevust. Nii võivad ruumitaju ja teabe töötlemise võime ajus juba 30. aastate alguses väheneda. Trenni tehes aitab inimene kaasa uute ajurakkude tekkimisele, mis kaitseb aju struktuuri ja töövõimet. Istuva eluviisiga inimestel hakkab aju valge- ja hallaine kogus kiiresti kahanema. Füüsiline aktiivsus, isegi iganädalane piisav jalutamine, aitab vanematel inimestel säilitada aju hallaine kogust mälu jaoks vajalikes piirkondades. Liikumisharrastusega tegelemine aitab aga kaasa ka aju verevarustuse tagamisele, mis omakorda hoiab mälu ja tähelepanu korras.  

Seega võib kindlalt väita, et kuigi trenn ei pruugi tingimata suveks saledaks teha, ei ole see kohe kindlasti kasutu. Piisav jõud trepist üles minemiseks ja heade vaimsete võimete säilitamine on ehk veelgi paremad põhjused, miks end järjepidevalt liigutada tasub.