Uuring: tervisespordi tegijad on Eestis esmakordselt enamuses

Üha enam inimesi eelsitab kodus teleri taga istumisele väljas liikumist.

FOTO: Hechtenberg / Caro / Scanpix

Rahvastiku kehalise aktiivsuse uuring (2016) näitab, et täisealiste liikumisharrastajate osakaal Eestis on tõusnud 54 protsendile, mis tähendab, et esmakordselt on Eestis teleri taga lösutajatest rohkem neid, kes vabal ajal tervisesporti teevad.  

Eelneva aastaga võrreldes tähendab see koguni üheksaprotsendilist tõusu. Seega ületab nende eestimaalaste arv, kes tegeleb liikumisharrastusega regulaarselt vähemalt kaks korda nädalas, esmakordselt nende arvu, kes tegelevad liikumisharrastusega harvem või üldse mitte.

Eesti olümpiakomitee liikumisharrastuse juhi Peeter Lusmägi sõnul on tervisespordiga tegelejate arv suuresti kasvanud seetõttu, et Eestis on palju kohti, kus vabal ajal liikumisharrastusega tegeleda. «Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on liikumispaikade olemasolu primaarse tähtsusega selleks, et inimesed korrapäraselt liikumisharrastusega tegeleksid. Viimase 15 aasta jooksul on Eestis riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös ning Euroopa Liidu fondide raha abil rajatud arvukalt liikumispaikasid – spordiregistri andmetel on Eestis ligikaudu 3000 spordiobjekti. Sama näitab ka meie värske uuring – liikumisharrastajate arv on läbi aegade kõrgeim ning vaid kaks protsenti neist, kes liikumisharrastusega ei tegele, märkis põhjuseks kodulähedase liikumispaiga puudumise,» rääkis Lusmägi.

Lusmägi lisas, et teine oluline põhjus liikumisharrastajate arvu tõusuks on olnud teadlikkuse kasv. «Inimesed on muutunud üha teadlikumaks liikumise kasulikkusest ja oskavad vaba aega paremini sisustada. Teadlikkuse kasvu näitab ka oskus valida alade ja varustuse vahel – kui veel mõni aasta tagasi tõid eestlased uuringus ühe takistava tegurina välja selle, et liikumine on kallis, siis tänaseks teatakse juba hästi – selleks, et liikuda, ei pea olema kallist ja spetsiifilist spordivarustust või klubikaarti, vaid saab endale sobivas riietuses liikuda ka kodu lähedal,» ütles Lusmägi.

Liikumisharrastusega, nagu jooks, rattasõit, võimlemine, pallimängud, jõuharjutused või muu, tegeleb regulaarselt kaks või enam korda nädalas koguni 54 protsenti Eesti elanikkonnast. See ületab Eesti liikumisharrastuse uuringu 18-aastase ajaloo mullu püstitatud rekordi koguni üheksa protsendipunktiga. Keskmiselt kord nädalas liigub 13 protsenti eestimaalastest ja paar korda kuus või harvem 15 protsenti eestimaalastest. Nende hulk, kes ei tegele liikumisharrastusega üldse, on vähenenud aastaga 33 protsendilt 19 protsendile. Kuigi langus on suur, tähendab see siiski, et sisuliselt iga viies täiesealine Eesti elanik ei liigu isegi minimaalselt ning ligi pool elanikkonnast ei liigu piisavalt.

Regulaarselt liikuvate eestlaste hulk püsib võrreldes Eestis elavate teiste rahvaste esindajatega kõrgemal. 2016. aasta sügise seisuga tegeles liikumisharrastusega regulaarselt 55 protsenti eestlastest, aga 49 protsenti mitte-eestlastest. Kui regulaarselt liikuvate eestlaste hulk tõusis aastaga kümme protsenti, siis mitte-eestlaste puhul oli aastane tõus viis protsenti. Üldse ei tegele liikumisharrastusega 18 protsenti eestlastest ja 22 protsenti mitte-eestlastest, mis tähendab mullusega võrreldes siiski vastavalt 13-protsendilist ja 15-protsendilist paranemist.

Eestlastele meeldib üksi sporti teha

Jätkuvalt on kõige populaarsem tegeleda liikumisharrastusega omaette – üksinda eelistab liikuda 45 protsenti eestimaalastest. Kuigi omaette sportimine on läbi aastate olnud ülekaalukalt enimlevinud, näitab see siiski aeglast, kuid järjekindlalt kahanemist. Näiteks 2013. ja 2014. aastal eelistas üksinda liikumisharrastusega tegeleda koguni 51 protsenti. Sõprade ja tuttavatega omal algatusel liigub 19 protsenti. Läbi aegade kõrgeimal tasemel on eelistus liikuda treeningrühmas ja koos pereliikmetega (mõlemad 17 protsenti). 18 protsenti vastanutest ehk peaaegu iga viies oli viimase 12 kuu jooksul kaasa löönud ka mõnel tervisespordiüritusel. Äsjalõppenud aasta seisuga tegelesid eestimaalased kõige enam jalgrattasõidu (38 protsenti), jooksmise ja kõnniga (mõlemad 30 protsenti), järgnesid ujumine (23 protsenti) ja jõusaal (16 protsenti). Harrastatavate alade nimekirja jõudis veel kümneid alasid.

Ülekaalukalt levinumad põhjused, miks eestimaalased liikumisharrastusega enda sõnul tegelevad, on liikumise kasulik tervisemõju (60 protsenti), liikumisest saadav nauding ja võimalus stressi vähendada (51 protsenti) ning soov olla vormis ja hea välja näha (32 protsenti). Kõik teised põhjendused jäid kaugele maha. Peamise takistusena liikumisharrastusega tegelemisel nimetati ajapuudust (44 protsenti), millele järgnesid tervisest või vanusest tulenevad piirangud (25 protsenti), motivatsioonipuudus ja laiskus (22 protsenti) ja niigi väsitav töö (16 protsenti). Seega on peamised põhjused pigem isiklikud – läheduses asuvate sportimisvõimaluste puudumist märkis ainult kaks protsenti.

Liikumisharrastuse uuringu viis Turu-uuringute AS Liikumistervise innovatsiooni klastri SportEST ja Ühenduse Sport Kõigile tellimusel läbi 2016. aasta septembris, küsitledes 1014 eestimaalast vanuses 15–69 kõigis maakondades üle Eesti. Saadud andmeid võrreldi varasematel aastatel tehtud uuringutega. Rahvastiku kehalise aktiivsuse uuring 2016 on kaasrahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.