Neli riiki, mille köögist võiksime õppida

Šveitsis süüakse hommikusöögiks rasvast, maitsestamata jogurtit müsliga. Foto: Tomas Anderson / Panther Media / Scanpix

Kui soovid teha tervisliku ja maitsva söögi, kuid ideesid on vähevõitu, siis tasub vaadata, missugune näeb toidulaud välja riikides, kus inimesed elavad keskmisest kauem ja tervemalt.

Kuigi teadlaste hinnangul kasvab inimeste eluiga 2030. aastaks kõigis arenenud riikides, näitavad arvutused, et kõige kauem elavad 14 aasta pärast Lõuna-Korea elanikud, kirjutab New York Post. Arvatakse, et mehed, kes sünnivad 2030. aastal Lõuna-Koreas, elavad keskmiselt 84 ja sama aastakäigu naised 90,8 aasta vanuseks. Pikka eluiga on aga oodata ka näiteks Prantsusmaal ja Jaapanis.

Ühelt poolt ei peaks see tulemus suurt osa inimestest kuigivõrd üllatama, sest inimeste eluiga mõjutab majanduslik heaolu. Samas mängivad aga ka elustiil ja toidulaud väga suurt rolli. Mida nende riikide elanikud söövad, et nad nii kaua elavad?

Lõuna-Koreas on aus sees kimtši

Kimtšit peetakse üheks korealaste pika eluea saladuseks. Seda marineeritud hapendatud salatit pakutakse Lõuna-Koreas peaaegu iga söögi juurde. Kimtšis on palju tervislikke probiootikume, mis on kasulikud seedimisele ja aitavad kehal haigustega võidelda.

Väga populaarne on korealaste seas ka bibimbap. See on riisist, köögiviljadest, punase pipra pastast, munadest ja väikesest kogusest lihast koosnev roog.

Prantslased teavad, kuidas süüa

Kuigi Prantsusmaa ei ole just tuntud tervisliku toidu mekana, elavad prantslased juba praegu kauem ja tervemini kui teiste riikide elanikud. Hinnanguliselt elavad naised, kes sünnivad Prantsusmaal 2030. aastal 88,6-aastaseks ja samal aastal ilmavalgust nägevad mehed 81,7-aastaseks.

Prantslased alustavad küll hommikut saiakese ja kohviga ning söövad hea meelega ka toite, milles on ohtralt süsivesikuid ja küllastunud rasvhappeid, kuid söömine on Prantsusmaal seltskondlik sündmus. Pideva näkitsemise asemel süüakse kindlatel aegadel ja korraga väiksemaid koguseid kui paljudes teistes maailma riikides.

Jaapanis on tervislik toitumine traditsioon

Tänapäeval elavad just jaapanlased kõikidest maailma rahvastest kõige kauem. Sealsed mehed elavad keskmiselt 87 ja naised 80 aasta vanuseks. 2030. aastaks kasvab oodatav eluiga aga meestel 88,4 ja naistel 82,8 eluaastani. Selle üheks oluliseks põhjuseks on traditsiooniline toit, mis koosneb suures osas toitaineterikastest taimedest ja kalast, mida serveeritakse väikestes kogustes.

Paljud jaapanlaste toidukorrad algavad miso-supist, mida tehakse probiootikumide poolest rikkast miso-pastast ja vetikatest, milles on palju vitamiine ja mineraale, näiteks joodi ja kaltsiumit. Ülejäänud käigud koosnevad riisist, köögiviljadest ja väikestest kogustest värskest, oomega-3-rikkast kalast, mis on kasulik nii südamele kui ka ajule. Peale selle joovad jaapanlased ka palju rohelist teed, mis sisaldab antioksüdante ja mõnede uuringute kohaselt aitab vältida ka vähki haigestumist.

Šveitslased söövad hea meelega jogurtit

Šveitsi hommikusöögi lahutamatu osa on müsli jogurtiga. Seda tervislikku piimatoodet süüakse aga ka näiteks magustoitude sees ja eraldi vahepalana. Jogurtis on palju probiootikume ja valku. Šveitslased eelistavad tavaliselt vähendamata rasvasisaldusega magustamata jogurtit. Selline jogurt ei aita mitte üksnes paremini kõhtu täita, vaid seda on ka lihtsam seedida.

Kui jogurtile lisada muu hulgas ka heal järjel majandus ja Alpide tervislik mäestikuõhk, siis ongi tulemuseks pikk ja tervena elatud elu. Arvutuste kohaselt elavad mehed, kes sünnivad 2030. aastal Šveitsis, 84-aastaseks. Naiste eeldatav eluiga kasvab selleks ajaks 87,7 aastani.