Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Graafik: kui suur vahe on õigel ja Eesti inimeste tegelikul toitumisel?

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kui kõht on tühi, lähevad õige toitumise reeglid kergesti meelest. | FOTO: Scanpix

Värskest tervisekäitumise uuringust selgub, et kuigi Eesti inimesed on hakanud usinamalt juurikaid sööma, on ligi viiendik elanikest rasvunud.

Tervise arengu instituudi uuring näitas, et 74 protsenti mehi ja 62 protsenti naisi ei söö endiselt köögivilju nädala vältel kordagi või sööb vähem kui soovitatud. Uuringu läbiviija TAI teaduri Mare Tekkeli hinnangul võib siiski positiivseks lugeda seda, et üha enam inimesi sööb vajaliku koguse köögivilju.

See võib olla üks põhjus, miks ülekaalulisuse hüppelist kasvu Eestis toimunud ei ole. «Lootustandev on, et kuigi nii ülekaaluliste kui rasvunud meeste osa veidi suurenes, siis naistel see samavõrra vähenes, nii et üldnäitajad jäid 2014. aasta tasemele,» rääkis Tekkel. «Siiski on 40 protsenti Eesti meestest ja 27 protsenti naistest ülekaalulised ning 20 protsenti meestest ja 19 protsenti naistest rasvunud.»

Kuidas eeskujulikult süüa?

  • Uuringu koostajad lähtusid tabelite tegemisel 2015. aasta Eesti toitumis- ja liikumisoovitustest, mille kohaselt on köögiviljade, puuviljade/marjade soovitatav söömise päevakogus on minimaalselt 300 g ja 200 g. Uute soovituste kohaselt aga näiteks 2000 kcal päevase energiavajaduse korral kokku vähemalt 600 g.
  • Keskmise energiavajadusega naine võiks süüa päevas 3–4, mees 4–6 viilu leivatooteid, eelistades rukki-, täistera-, seemneleiba, sepikut, täisterasaia, karaskit.
  • Võiderasvadest soovitatakse eelistada võid, praadimiseks puhastatud ehk rafineeritud õli, sea-, kookos- või palmirasva.
  • Soola suurim lubatud kogus täiskasvanule (kõikidest allikatest kokku) on 6 g päevas. Arvestatava koguse sellest saab igapäevastest toitudest nagu leib, juust, sink jm.
  • Suure osa täiskasvanu päevasest suhkru vajadusest katab produktidesse/toitudesse tööstuses lisatu. Lisatavaid suhkruid sisaldavad peamiselt pagari- ja kondiitritooted, karastus- ja mahlajoogid, teised magusad joogid, siirupid, magustatud piimatooted. Koduses toiduvalmistamises tuleks lisatavate suhkrute kogust vähendada. Magusaisu puhul võiks eelistada tumedat šokolaadi, mett või moosi, värskeid või kuivatatud puuvilju.
  • Kokku vajab täiskasvanud inimene vett umbes 2–3 liitrit päevas. Kui süüa normaalselt, siis saame enamiku vedelikuvajadusest toidust ja jookidest. Lisaks võiks tavaolukorras vett juua päevas 2–3 klaasi.
  • Täiskasvanud võiksid tarbida vähemalt klaasi vedelaid piimatooteid (2,5% piim, hapupiim, pett, keefir) päevas.
  • Tervele täiskasvanule on ohutu tarvitada päevas kuni 400 mg kofeiini. 2 dl tass kohvi sisaldab seda keskmiselt 100–160 mg (100 ml espressot - 70–120 mg), seega pole soovitav juua nö tavalist kohvi üle 3–4 tassi päevas. Tuleks kindlasti arvestada, et kofeiini sisaldub ka koola- ja energiajookides, šokolaadis ja tees, teatud toidulisandites.
  • Energiajoogid on mittealkohoolsed joogid, mis sisaldavad ergutava toimega koostisosi, näiteks kofeiini, tauriini; nad ei anna eriti energiat juurde, vaid kasutavad ära organismi olemasolevaid varusid. 500 ml pudel nn energiajooki sisaldab umbes 150 mg kofeiini, seega terve täiskasvanu võib juua seda umbes kaks pudelit päevas; vältida tuleks energiajoogi tarbimist koos alkoholiga.
Tagasi üles