:format(webp)/nginx/o/2017/04/28/6602463t1hb9e0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/06/6629379t1h4b28.jpg)
Enne trenni venitamine kasuks ei tule, kui me räägime nii-öelda traditsioonilisest venitusest. Siiski, dünaamilise venitusega on teised lood.
VIDEO: kuidas õigesti venitada?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Funktsionaalses või dünaamilises venituses ollakse kogu aeg liikumises ja lihased on aktiivsed. Need nagu valmistavad keha ette kõvemaks treeninguks, kirjutas Helsingin Sanomat.
Tavalises venitamises hoitakse poosi 15–20 sekundit nii, et pingutuses olev lihas läheb tagasi oma normaalpikkusesse. Seejärel korratakse sama protsessi teise lihasega. Seda kutsutakse staatiliseks venituseks.
Staatiline venitus treeningu ette ei sobi, sest see nõrgestab kiirust ja tugevust nõudvat sooritust. Nagu ka uuringud näitavad, ei kaitse ka trennieelne staatiline venitus vigastuste eest.
Funktsionaalses venituses aga lihased liiguvad, venivad ja tugevnevad. Ühesõnaga, teevad tööd. Selline venitus on ideaalne soojendus, mis valmistab keha suurema liikuvusulatusega harjutusteks ette.
Aktiivne liikuv venitus üha suureneva liikuvusulatusega on kõige efektiivsem. See venitab lihaseid pikemaks ja parandab keha liikuvust.
Vaata häid harjutusi: