Hea une võib saada imelihtsa nipiga

Inimene vajab taastumiseks und. Foto: Panther Media/ Scanpix / Ingram Vitantonio Cicorella

Teadlaste sõnul võib üks võte unehäirete käes kannatavaid inimesi paremini ja ohutumalt aidata kui ükski rohi.

Kliinilise psühholoogi Kelly Glazeri sõnul näitavad üha rohkemad uuringud, et suurepärane abivahend unetuse vastu on trenn, kirjutab CNN. «Ühes minu uuringus ütlesid näiteks varem halvasti maganud eakamad naised, et nende uni muutus heaks. Neil oli rohkem energiat ja neil oli vähem depressiooni,» selgitas ta.

Samal seisukohal on Ameerika Ühendriikides asuva Pittsburghi Ülikooli teadlane Christopher Kline, kes uurib und spordimeditsiini vaatevinklist. Tema sõnul on tehtud ka palju uuringud, kus trenni kasulikku mõju unele näitavad aparaatidega tehtud mõõtmised.

Ameerika Ühendriikides Arizona Osariigi Ülikoolis uneuurijana töötava Shawn Youngstedti sõnul ei aita sport unehäirete vastu küll nii tõhusalt kui unerohud, kuid see-eest ei ole trennil ka negatiivseid kõrvalmõjusid. «Unerohud on äärmiselt ohtlikud,» rääkis ta. «Need on sama halvad kui päevas paki sigarettide suitsetamine. Rääkimata sellest, et need põhjustavad vanematele inimestele nakkusi,  kukkumisi ja dementsust ning nende mõju kaob mõne nädala pärast.» Youngstedt lisas, et aktiivsel eluviisil on veel üks positiivne tagajärg: uuringud väidavad, et nii väheneb ka risk unetuse tekkeks.

Kline’i sõnul võib trennist olla abi ka uneapnoega kimpus olevatel inimestel. Tavaliselt on selle haiguse käes kannatavad inimesed ka ülekaalulised ja trenn aitab neil dieediga koos kaalust alla võtta. «Kuid tegime ka uuringu, kus osalejad dieeti ei pidanud ja ka ainult trenni tegemine aitas 12 nädala jooksul uneapnoet 25 protsenti vähendada,» lisas Kline. Peale selle aitab sport vähendada öiseid, tahtmatuid liigutusi.

Hea uni aitab omakorda eemale hoida paljud ohtlikud haigused nagu insult, südameinfarkt, kõrge vererõhk, suhkurtõbi ja ülekaalulisus.

Parajalt trenni sobival ajal

Enamik teadlasi oletab, et hea une saavutamiseks on vaja mõõdukalt trenni teha. See tähendab kaht ja poolt tundi kiiret liikumist ja kahte lihastreeningut nädalas. Kuigi liikumiseks sobivad näiteks nii tantsimine, trenažööril jooksmine kui ka vabas õhus sörkimine, võib õues liikumisel olla nii mõnigi eelis. «Arvan, et väljas treenimine on samuti abiks, sest ere valgus võib aidata und parandada,» ütles Youngstedt, kelle sõnul päevavalguse käes olemine võib olla abiks keha sisemisele kellale.

Mis trenni tegemise aega puutub, siis on teadlased Youngstedti sõnul kummutamas ka ühte levinud valearvamust. Kui vanasti arvati, et kuus tundi enne magama minekut sporti teha ei tohi, sest muidu saab uni kannatada, siis tänapäeval paljud teadlased nii enam ei arva. «Hilisõhtune trenn rikub une vaid kümnel protsendil inimestel, kuid minu isiklik arvamus on, et nad ei ole sellega harjunud. Enamikul meist aitab hilisõhtune trenn und parandada ka siis, kui seda teha vaid mõni tund enne magama minekut,» rääkis Youngstedt. Eriti kasulik on see tema sõnul nii-öelda õhtuinimestele, kellel on rakse end hommikuti midagi tegema sundida.

Üks eelis hommikusel trennil ekspertide sõnul siiski on. Kui trenn hommikul ära teha, siis on kiusatus see muude tööde ja tegemiste pärast ära jätta märksa väiksem.