/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/05/7176459t1hbc6b.jpg)
Mõnikord kipuvad lihased pidevalt krampi tõmbama. Millest see tuleb ja millal peaks arsti poole pöörduma?
Tervisenõu: millal peaks muretsema lihasekrambi pärast?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab arstiteadlane, akadeemik ja emeriitprofessor Ain-Elmar Kaasik kliinik.ee-s.
Lihasekramp võib varieeruda harvast healoomulisest lihasevalust kuni püsiva kurnava vaevuseni, näiteks raske ravimatu haiguse – amüotroofse lateraalskleroosi korral.
Nähtava põhjuseta öised, und segavad lihasekrambid säärelihastes võivad tekkida igas vanuses, kuid neid täheldatakse sagedamini eakatel. Ligikaudu kolmandikul üle 60-aastastest inimestest on eriti öösiti säärelihaste krampe. Neist 40 protsendil esinevad lihasekrambid rohkem kui kolm korda nädalas ning 6 protsenti kogeb neid ka päeval, ärkvel olles.
Nooremas eas on krambid sageli ülemäärase lihasekoormuse tagajärg ja neid tuleb ette ka treenitud sportlastel. Vanemas eas kimbutavad krambid ei ole harilikult seotud arteriaalse verevarustuse puudulikkusega.
Levinud hüpotees viitab asjaolule, et tänapäeva inimese istuv eluviis soodustab kõõluste eaga kaasnevat lühenemist, mis toob kaasa lihase ebapiisava venituse ning loob eeldused krampide kujunemiseks. Väidetavalt on inimesed tsivilisatsioonile eelnenud perioodil ärkvel olles puhanud kükitades, kükist tõus on aga säärelihastele piisav füsioloogiline venitus, mis aitab vältida krampide teket.
Lihasekrambid tekivad ka pärast kehaliste harjutuste tegemist, eriti kui lihased on treenimata või on alustatud uue harjutuste kompleksiga.
Lihasekrambid kaasnevad sageli teiste haigustega. Neid esineb närvide ning närvijuurte erinevat päritolu kahjustuste puhul. Ainevahetusega seotud lihasekrambid ilmnevad neerupuudulikkuse, maksatsirroosi, kilpnäärme alatalitluse ning muude seisundite korral. Raseduse viimasel kolmandikul esineb lihasekrampe ühel kolmandikul rasedatest.
Suur ning kiire rakuvahevedeliku kaotus liigse higistamise, hemodialüüsi, kõhulahtisuse ning oksendamise korral võib põhjustada lihasekrampe ning sama tagajärg võib olla ka diureetikumravil.
Kuigi lihasekrambid on üldjuhul iselahenev probleem, vajab see arstlikku tähelepanu siis, kui vaevused püsivad või süvenevad.
Loe ka teisi Tervisenõu lugusid: