/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/29/7264921t1hb90a.jpg)
Märgates nahahaigusi, võib tekkida küsimus, kas tegemist on nakkusega või miks haigus on tekkinud. Kuidas saab inimesest psoriaasi põdeja?
Tervisenõu: keda kimbutab psoriaas?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab nahaarst Helgi Silm kliinik.ee-s:
Psoriaas ehk soomussammaspool on päriliku eelsoodumusega põletikulis-vohanguline nahahaigus, mida iseloomustavad teravalt piiristunud punetavad ketendavad haiguskolded eelkõige jäsemete sirutuskülgedel, eriti küünarnukkidel ja põlvedel, ning juustega kaetud peanahal.
Kolded võivad aga ilmuda igale kehaosale, kaasa arvatud suured nahavoldid, väliskuulmekäik ja genitaalide limaskest. Lööve paikneb sümmeetriliselt. Psoriaas ei ole nakkav. Psoriaasi algus langeb enamikul juhtudel 16.–22. või 57.–60. eluaastasse, millele vastavalt eristatakse varajase ja hilise algusega psoriaasi.
Psoriaasi ägenemist soodustavad mehaaniline trauma, ultraviolettkiirgus, liiga agressiivne paikne ravi, infektsioonhaigused, mõned ravimid, näiteks beetablokaatorid ja ibuprofeen, immuunsüsteemi aktiivsust mõjutavad haigused, alkoholi liigtarvitamine ja stress.
Psoriaatiline nahk võib sügeleda, eriti peanahk ning päraku- ja suguelundite piirkond, peopesad ja jalatallad. Haiguse ägenemisjärgus on iseloomulik sõlmelise lööbe rohkenemine ning kettude puudumine kolde perifeerses osas. Lööbe taandumisjärgus hakkavad kolded imenduma ning kahvatuvad, ketendus väheneb ja lõpuks kaob.
Kolde kohale võib jääda pigmendita laik, mis hiljem kaob jäljetult. Peopesadel ja taldadel ilmneb psoriaas iseloomulike ketendavate sõlmedena või mädavillilise lööbena, mis imendudes muutuvad tumepunasteks laikudeks.
Loe ravi kohta täpsemalt siit.
Loe ka teisi tervisenõu lugusid: