/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/29/7360135t1h6f68.jpg)
Sagedamini just lastel esinevatest sarlakitest kui haigusest on püütud vaktsineerimise abil lahti saada, kuid näiteks Inglismaal on haigus taas aktiivselt levimas. Kuidas aga ära tunda, kui laps on sellesse haigusesse jäänud?
Tervisenõu: kuidas saada aru, et lapsel on sarlakid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab lastearst Reet Raukas kliinik.ee-s:
:format(webp)/nginx/o/2017/11/29/7360137t1h46be.jpg)
Sarlakite algus on äge: tekib kõrge palavik, kurguvalu ja oksendamine. Lapse enesetunne on väga halb. Suulagi, põskede siseküljed ja mandlid punetavad intensiivselt, keel võib olla algul kaetud valge katuga, kuid edaspidi muutub erkpunaseks – tekib nn vaarikakeel.
Samal ajal tursuvad kaela lümfisõlmed ning võivad muutuda valulikuks. Esimesel või teisel haiguspäeval ilmub punetavale nahale peeneteraline lööve, mida esineb rohkem keha külgedel, jäsemete painutuspindadel ja nahavoltidel, kuid see võib levida ka üle kogu keha.
Näol paikneb lööve iseloomulikult – põsed ja laup on lööbega kaetud, kuid nina-suukolmnurk jääb kahvatuks ja lööbeta. Löövet ei teki ka peopesadele ja jalataldadele. 2–3 päeva pärast ravi algust lööve kahvatub ning palavik langeb.
Mõnel juhul püsib lööve vaid paar tundi ja võib jääda seetõttu isegi märkamata. Kaks nädalat pärast haiguse algust tekib nahaketendus, mis on eriti tugev sõrmeotstel ja jalataldadel.
Haigust diagnoositakse kliinilise pildi ning kurgukaapest leitud haigustekitaja alusel. Raviks kasutatakse antibiootikume, tänu millele esineb tunduvalt vähem raskeid tüsistusi. Sarlakite vältimiseks ei ole olemas vaktsiini.
Varajase tüsistusena võib tekkida mädane keskkõrva- või lümfisõlmede põletik, hilistüsistusena reuma, neeru- või südamelihasepõletik.
Vaata teisi tervisenõu lugusid siit: