Mida tähendavad infantiilsed spasmid?

Infantiilsed spasmid on esimesel eluaastal ilmnevad lihastõmblused ja teadvusetuse hood, millega üldiselt kaasub raske ajukahjustus.
Spasmid tavaliselt algavad 1–11 (enamasti 4–6) kuu vanuses ning neid võib esineda kuni kolme aasta vanuseni.
Seisundit tuntakse ka Westi sündroomina.
10–20 protsenti infantiilsete spasmidega lastest on sündinud normaalsest rasedusest ja sünnitusest, samuti on nad arenenud hästi.
Ülejäänud 80–90 protsendil seostatakse spasmide teket sünnieelsete, -aegsete ja -järgsete faktoritega. Need võivad olla hapnikupuudusega seotud ajukahjustus, kaasasündinud infektsioon või ainevahetushäire, aju arengu anomaalia, ka enneaegsus.
Krambiseeriad võivad kesta minuteid väikeste vaheaegadega. Neile võib eelneda või järgneda nutt. Spasmid tekivad magamise ja ärrituse ajal, aga ka siis, kui laps on unine või kohe pärast ärkamist.
Lastel, kellel tekivad spasmid ilma riskifaktoriteta (ehk seni tervetel lastel), on prognoos suhteliselt hea. Neil, kel on leitud põhjus infantiilsete spasmide tekkeks, on 80–90-protsendiline oht vaimseks alaarenguks. Neil on ka suur oht edasise epilepsia arenguks.

Allikas: inimene.ee

Üheaastane beebi põeb haruldast krambisündroomi

Kolm viisi, kuidas vanemad oma laste enesehinnangut hävitavad