Tervisenõu: kas harrastussportlane võib rohkem magusat tarbida?

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõutreeninguga kulutatakse palju energiat.
Jõutreeninguga kulutatakse palju energiat. Foto: Panthermedia / Monkeybusiness Images

Palju on inimesi, kes teevad intensiivset jõutrenni ning ilmselgelt on kasvanud ka nende energiavajadus. Aktiivsel treenijal võib tekkida küsimus, kas peaks tingimata jälgima, et ta kiire energia saamiseks nii lisatuid kui ka looduslikke suhkruid «üle ei söö» või kas pikemas perspektiivis oleks suuremal suhkrutarbimisel tervisele mingi mõju.

Vastab Tervise Arengu Instituudi projektijuht ja toitumisnõustaja Kristin Salupuu.

Esmalt juhiksin kindlasti tähelepanu, et tervislik toitumine ei seisne ainult lisatava suhkru vältimises, vaid selles, et mitmekesise toiduga kaetaks keha toitainetevajadus. Mitmekesine toitumine on vahend ka riski hajutamiseks, juhul kui toit peaks sisaldama ebasoovituslikke ühendeid. Tuleb tõdeda, et mitte alati ei ole inimeste enda seatud tervisliku toitumise reeglite järgi toitumine tervislik, eriti kui toitumine kipub jääma ühekülgseks, süües vaid toorsalatit, leiba ja kana.

Lisatavatest suhkrutest ja neid rohkelt sisaldavatest toodetest saadav energiakogus on võrreldes neist saadava vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete kogusega ebaproportsionaalselt suur. Seetõttu peaks nendest tulenev energiakogus jääma WHO soovituste järgi alla kümne protsendi (ideaalis viis protsenti) päevasest saadavast energiakogusest.

Toidusoovitustes on magusaportsjoni määramisel 2000 kcal juures lähtutud WHO ülemisest normist ja 3000 kcal juures ideaalist mitte selle tõttu, et suurem suhkrukogus terviseprobleeme põhjustaks, vaid et suurema energiakoguse juures oleks ka vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete kogus proportsionaalselt suurem.

Rääkides suuremast füüsilisest koormusest, siis lihastele on parim energiaallikas glükoos, mille head allikad on tärkliserikkad toidud – teraviljad ja kartul –, aga ka piisav vitamiinide ja mineraalainete saamine on kriitilise tähtsusega.

Mitmekesine toitumine eeldab toitude varieerimist nii toidugruppide vahel kui ka sees, sest eri toitudes (aga ka toidugruppides) on erinev kogus vitamiine ja mineraalaineid. Puu- ja köögiviljad ning marjad kuuluvad ühte toidugruppi. Suurema energiakoguse juures on oluliselt suurenenud köögiviljade kogus, mida varieerides on võimalik sellest toidugrupist tagada vajaminevad toitained.

Toidusoovitustes toodud toiduportsjonid on antud juhtnöörina menüü planeerimiseks, mis ilmtingimata ei tähenda, et teisiti toitumine oleks tasakaalustamata. Toitainete saamist on võimalik tagada ka soovitustest portsjoni arvu juures inimese konkreetseid harjumusi arvestades, kuid see eeldab individuaalset lähenemist. 


Loe ka teisi tervisenõu lugusid:

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles