Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Tasub teada: mis haigus on Viljandi pisitüdruku elu nõudnud meningokokknakkus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lapse palavik.
Lapse palavik. Foto: Panthermedia / Wavebreakmedia / Scanpix

Tänane Sakala kirjutas eelmisel nädalal Viljandis meningokokknakkusesse surnud beebist. Tegu on tõsise tõvega, mida esineb Eestis enamasti aastas alla kümne juhu.

Mis on meningokokknakkus?

Meningokokknakkus on raske nakkushaigus, mis sõltuvalt kliinilisest vormist võib lõppeda surmaga. See on levinud kogu maailmas, kuid epideemiliselt haigestutakse peamiselt arengumaades. Haigestumus on suurim ning puhanguid ja epideemiaid tekib rohkem Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas.

Euroopas esineb meningokokknakkust 1,3–1,7 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eestis esineb haigust aeg-ajalt üksikutel inimestel.

 201120122013201420152016
Meningokokknakkuse haigusjuhud aastas868645

Mis haiguse põhjustab ja kuidas see levib?

Meningokokknakkuse tekitajaks on gram-negatiivne bakter Neisseria meningitidis ehk meningokokk. Eristatakse 13 serogruppi, nendest kuus (A, B, C, W-135, X ja Y) on peamised invasiivse nakkuse tekitajad.

Haigustekitajad kanduvad üle inimeselt inimesele piisknakkuse teel köhimisel või aevastamisel, mistõttu on haigus väga nakkav. Nakatumise oht suureneb pikaajalisel ja lähedasel kokkupuutel haige või bakterikandjaga. Parim viis haiguse ennetamiseks on nakkusekandjat vältida, vahel tehakse ka tema lähedastele ennetav antibiootikumiravi.

Haiguse peiteperiood on 2–10 päeva, keskmiselt 4–7 päeva. Meningokokiga nakatumisel võib kujuneda bakterikandlus, mis tähendab, et haigussümptomeid inimesel ei esine, kuid ta on võimeline teisi 2–3 nädala vältel nakatama.

Invasiivne meningokokinakkus kujuneb välja vahetult pärast bakterikandluse teket. Haiguse tekke riskifaktoriteks on eelnev viirusnakkus (ägedad respiratoorsed nakkused, gripp jm), traumad, immuunsüsteemi talitluse nõrgenemine, suitsetamine jm.

Meningokokk ei ole vastupidav väliskeskkonnas, ta hävib kuivamisel, pesuvahendite toimel ja alla +22 °C  juures üsna kiiresti. +55 °C kraadi juures hävib meningokokk viie minuti jooksul.

Loe haigusjuhtudest rohkem:

Millised on haigusnähud?

Haiguse peamised vormid on meningokoki-meningiit, meningokokisepsis ja meningiit koos sepsisega.

Meningokoki-meningiidi haigusnähud on: peavalu, kõrge palavik (kuni 40 °C), oksendamine, teadvuse hämardamine ning kuklakangestus. See haigusvorm on ravitav, suremus on 1–3 protsenti.

Meningokokisepsis on raske haigusvorm, sest sageli kujuneb septiline šokk. Haiguse kulg on kiire, vaevused tekivad äkki, mõne tunni jooksul, haige seisund halveneb väga kiiresti. Haigel on palavik, teadvuse hägustumine, jäsemetele võib ilmuda lööve. Suremus on 15–80 protsenti.

Meningokoki-nakkused alluvad antibiootikumiravile.

Keda haigus ohustab?

Enim esineb haigestumist väikelaste, teismeliste ja noorte täiskasvanute seas. Riskirühma kuuluvadki lapsed ja täiskasvanud, kellel esineb põrna düsfunktsioon või selle puudumine või immuunpuudulikkus.

Keda haiguse vastu vaktsineeritakse?

Alates 2013. aastast on Eestis kättesaadav meningokoki B-serogrupi vastane vaktsiin (Bexsero). Sellega vaktsineeritakse lapsi, noorukeid ja täiskasvanuid järgmiselt:

  • 2–5-kuused imikud. Esmaseks vaktsineerimiseks süstitakse kolm 0,5 ml annust vähemalt ühekuuse vahega ning korduv-vaktsineeritakse ühe annusega 12–23 kuu vanuses;
  • vaktsineerimata 6–11-kuused imikud: esmaseks vaktsineerimiseks manustatakse kaks 0,5 ml annust vähemalt kahekuuse vahega ning korduv-vaktsineeritakse ühe annusega teisel eluaastal;
  • vaktsineerimata 12–23-kuused lapsed: esmaseks vaktsineerimiseks süstitakse kaks 0,5 ml annust vähemalt kahekuuse vahega ning korduv-vaktsineeritakse ühe annusega, kusjuures esmase vaktsineerimise ja korduvannuse süstimise vahe on 12–23 kuud;
  • 2–10-aastased lapsed: esmaseks vaktsineerimiseks süstitakse kaks 0,5 ml annust vähemalt kahekuuse vahega; korduvvaktsineerimise vajadust ei ole tõestatud;
  • vähemalt 11-aastased noorukid ja täiskasvanud: esmaseks vaktsineerimiseks süstitakse kaks 0,5 ml annust vähemalt ühekuuse vahega; korduv-vaktsineerimise vajadust ei ole tõestatud.

Allikas: terviseamet

Märksõnad

Tagasi üles