Teadus selgitab: miks uusaastalubaduste täitmine nii tihti nurjub?

Trenn aitab tervist korras hoida.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Pole ilmselt inimest, kes ei ole kunagi andnud aasta alguses mõnd lubadust. Paraku kipub liigagi suur osa neist ebaõnnestuma ning selle põhjus on ikkagi kinni inimese enda mõtlemises.

Uusaastalubaduste kohta on tehtud hulk uuringuid ja kogutud statistikat – näiteks väidab üks neist, et kukume nende täitmisega läbi juba veebruari alguseks, kirjutab Business Insider. Kõva pingutus? Ilmselt mitte.

Teine uuring väitis, et 55 protsenti uusaastalubadustest on seotud tervisega, eriti rohkema trennitegemise ning tasakaalustatud söömisega. Viiendik lubab aga uuel aastal võlgadest vabaneda. Tegu on mõnes mõttes üsnagi keerukate lubadustega, mida ette võtta kohe järgneval kuul pärast pühi.

USA Cornelli ning Chicago Ülikooli teadlased said uuringuga infot, et inimestele on lubadustest kinnipidamisel oluline peamiselt selle tulemuste nautimine. Teisisõnu ihaldasid uuringus osalejad oma uue ja parema käitumise eest saada kohe ka kiitust või silmaga nähtavat muutust (näiteks kehakaalus) ning ainult see mõjutaks neid lubaduste juurde jäämisel. Kuna paljud sellised muutused kulgevad pigem aeglaselt, ongi üha raskem neist kinni pidada, kui muud motivatsiooni napib ja tahame kõike kohe ja kiiresti saada.

Järgnevas uuringus vaadeldi, miks osutub tervisealastest lubadustest kinnipidamine nii keeruliseks. Selgus, et vaid viiendik osalenutest liikus varasemalt nii palju, nagu riiklikult soovitatud. Seega pidid nad oma elus sisse viima üsna suure muutuse. Mida enam pidid nad aga oma aktiivsust tõstma, seda raskemaks see ka muidugi muutus. Marylandi Ülikooli professor Seppo Iso-Ahola selgitas, et probleem on inimese sisemistes võitlustes selle vahel, mida ta peab tegema ja mida ise tahab teha.

«Kui suudad lõpetada mõtlemise, kui vastik on õhtuks salatit süüa või pärast tööpäeva jooksma minna, paraneb ka võimalus uusaastalubadusest kinni pidada,» märkis ta. Seega tuleb otsida rohkem motivatsiooni ja infot, kuidas näiteks tervislikke toite maitsvamaks muuta ning millise trenniga alustada, et see sobiks konkreetse inimese tasemele ega hirmutaks teda kohe esimese korraga trennist minema. Need võivad viia küll aeglasemate muutusteni, ent vähemalt tagavad need järjepidevuse.

Tagasi üles