Treenerid avaldavad jõutreeningu müüdid, mida ei peaks uskuma

FOTO: Panthermedia / Ron Sumners/Scanpix

Nii nagu iga treeningu puhul, peab ka lihastreeninguga alustades viima end kurssi selle põhitõdedega, et vältida väärarusaamu ja võimalikke vigastusi. 

Business Insider avaldab, millised jõutreeningu kohta käivaid müüte ei tasu treenerite kinnitusel uskuda.

Jõutrenn teeb naised suurteks lihamägedeks. Kui naised harrastavad regulaarset jõutreeningut ning teevad ühe harjutuse käigus kolm seeriat 5-12 kordusega, voolib see nende keha pigem kauniks, mitte ei tekita massiivseid lihaseid. Küll aga on nii naistel kui meestel soovitatav keskenduda pigem raskuste suurendamisele kui korduste arvu tõstmisele. Raskuste suurendamise mõte on selles, et nii haarad harjutusega töösse rohkem lihaseid, kulutad enam kaloreid ning arened edasi, et varsti jõudu proovida veelgi suuremate raskustega.

Jõutrenn ei aita kaalu kaotada. Sageli usutakse, et jõusaali asemel tasub pigem minna jooksma või aeroobikasse, sest selle käigus higistatakse palju ning kalorikulu on justkui silmaga nähtavam. Kui aga tahad kaalu kaotada ning lihaseid toonusesse saada, peaks kindlasti kaasama jõutreeningu, sest jooksmine ja hüppamine kahjuks märkimisväärselt lihaseid ei arenda. Hea põhjus on ka see, et kui kardiotreeningu lõpetad, lõpeb sellega ka kalorite kulutamine. Lihastreeningu järgselt toimub aga kalorite põletamine veel edasi ja seda isegi kuni ööpäeva jooksul.

Jõusaalimasinad on paremad kui vabad raskused. Paljud leiavad, et hea ja lihtne on kasutada masinaid, mitte tõsta hantleid ega kangi – mugav see ju tõepoolest ongi. Masinate suurimaks puuduseks võib aga lugeda seda, et need lasevad korraga töötada vaid vähesel hulgal lihastel. Mõni muu harjutus, näiteks kükk või väljaaste võimaldab aga haarata töösse märksa rohkemat hulka lihaseid. Seega fikseeritud masin võib aidata küll kehahoiu paika seada ja julgust koguda, ent kindlasti ei tasuks ainult nendele lootma jääda.

Lihastreening tekitab seljavalusid. Paraku võib ennast vigastada iga spordiala juures, kui oled hooletu, pingutad üle või pole kursis õige tehnikaga. Lihastreeningu kohta võib pigem öelda, et korrektselt harrastades arendab see lihaseid ja parandab nende elastsust, mistõttu ei pea seljavalusid kartma. Küll aga võiks treening olla mitmekülgne ning keskenduma peab ka seljalihaste arendamisele, mitte tegema ainult harjutusi suure biitsepsi saamiseks.

Efektiivse treeningu saab teha ainult jõusaalis. Kui oled alles algaja ning tunned end jõusaalis veel kohmetuna, võib julgelt alustada ka kodus. Kükke, kätekõverdusi, väljaasteid ja kõhulihaste harjutusi saab edukalt teha nelja seina vahel. Kui oled valmis kaasama raskusi, aitavad esialgu kodused vahendid, hiljem võib soovi korral soetada koju hantlid või hakata jõusaalis käima kasvõi kord-paar nädalas.

Tulemuste tagamiseks peab jõusaalis veetma mitu tundi. Mõjus treening võib vabalt olla ka 30-minutiline, kui suudad selle jooksul piisavalt lihaseid koormata. Edasijõudnute puhul võibki treening kesta vaid 30-40 minutit ning keskenduda näiteks jalalihastele. Treenerid panevad südamele, et lihastreening ei tohiks venida väga pikaks, isegi kui sa pole tunni-pooleteise järel veel väga väsinud. Kui tead, mida teed ning millised lihased trenniga piisava koormuse on saanud, ongi aeg lõpetada ning taastuma minna. 

Tagasi üles