Kas norskamine viitab alati uneapnoele?

Foto: panthermedia.net / Wavebreakmedia ltd

Norskamine ei ole kuigi haruldane, seda teevad kümned miljonid inimesed maailmas. Õnneks pole sugugi kõigil neist uneapnoe, mida sagedase norskamisega seostatakse.

Norskamine on tingitud peamiselt ülemiste hingamisteede ahenemisest, kirjutab Harvardi terviseblogi. Nimelt unes hingamisel lõdvenevad ning vajuvad kokku kurgu tagaosas asuvad koed, mis võivad sellega osaliselt hingamisteid takistada. Sisse hingamisel hakkab õhk nina ja kurgu vahel justkui korisema ning see tekitabki tüüpilise norskamisheli.

Tavapärast norskamist eristab uneapnoest see, et viimase põdejad lõpetavad magades lühikeseks ajaks hingamise. Sellised hetked võivad kesta mõnest sekundist kuni minutini. Uneapnoe all kannatavad inimesed tunnevad end päeval sageli väsinuna, isegi kui on öösel enda meelest hästi maganud, sest sellised hingamispausid häirivad tegelikult tugevalt unekvaliteeti. Uneapnoed on seostatud suurema riskiga kardiovaskulaarsete haiguste, diabeedi jm haiguste tekkeks.

Norskamist võivad soodustada mitmesugused tegurid, nende seas mõni ravim, alkoholitarbimine ning hingamisteede ummistus. Suurema riski nii norskamiseks kui ka uneapnoeks tekitavad samuti ülekaal, suitsetamine ning selili magamine. Kui tunned end sageli pärast head ööund ikkagi väsinuna ning partner on märganud, et lisaks norskamisele esineb sul öösiti hingamisraskusi, ei teeks paha käik unearsti juurde.

Kuidas uneapnoed ravitakse?

Uneapnoe kindlaks tegemisel on oluline anamnees, mis võetakse nii haigelt kui ka lähedastelt, kes teavad haige norskamisest ja uneprobleemidest, ning päevase unisuse kvantitatiivne määramine. Viimast tehakse Epworthi unisuse skaala alusel, mis kujutab endast küsimustikku inimese suigatamise kohta eri situatsioonides (lugedes, telerit vaadates, lihtsalt istudes), kui ta tegelikult ei ole väsinud.

Lisaks tehakse kogu uneaega hõlmav uuring, kus mõõdetakse erilise anduri abil veres hapniku osarõhu ja südame löögisageduse muutusi. Haiglatingimustes kasutatakse ka kompleksset uneuuringut, mis võimaldab üheaegselt määrata vere hapnikuga küllastatust, südame löögisagedust, õhuvoolu kiirust ninas ja suus, hingamisliigutuste amplituudi rindkerel ja kõhul, kehaasendi muutumisi, norskamise vibratsiooni kaelal.

Ravi eesmärk on parandada elukvaliteeti ja töövõimet, vähendada uneapnoest põhjustatud kaebusi ning vältida tüsistusi. Oluline on muuta elustiili: vähendada kehakaalu, piirata alkoholi tarbimist, loobuda rahustite tarvitamisest. Tähtis on järgida unehügieeni (piisav uneaeg, mugav voodi, madal peaalune, magada enam külili või kõhuli). Raskematel haigusjuhtudel lastakse haigel une ajal hingata läbi vastava maski.

Kirurgilisteks meetoditeks on ninavaheseina kõverduse õgvendamine, pehmesuulae ja/või alalõualuu korrigeeriv kirurgia, keelepäraplastika. Arsti poole tuleb pöörduda, kui esineb häirivat norskamist, päevast unisust ja öist sagedast ärkamist. 

Allikas: kliinik.ee