Jõutreeningu olulisust rõhutatakse aina enam, ent siiani ei tea paljud inimesed, et selle taga peitub palju rohkemat kui lihaste tugevdamine.
5 asja, mis juhtuvad kehaga jõutreeningut harrastades (1)
«Ma olen üsna üllatunud, kui naised mulle ikka veel tunnistavad, et nad ei tee üldse jõutreeningut,» tõdes Los Angeles tegutsev kuulsuste treener Michelle Lovitt. Kuna lihastreeningul on tervisele väga mõjus efekt, utsitab treener inimesi julgelt kardiomasinaid hülgama ning treeningusse rohkem jõudu panustama.
Health.com avaldab lihastreeningu viis tõhusat tervisemõju, mis võiksid tekitada soovi lõpuks jõusaali minna ja end proovile panna. Kui juba oled jõusaalikülastaja, siis võivad need positiivsed muutused sinu tuju ja motivatsiooni samuti tõsta.
Ainevahetus kiireneb. Kui kehas on rohkem lihast, suudab see ka enam rasva põletada. Lovitt rõhutas, et jõutreening mitte ei tee inimesest tohutut lihamäge, vaid kiirendab rasvapõletust. Kardiotreeningut ei anna selles osas lihastreeninguga võrreldagi, kuna see niivõrd lihaseid ei arenda.
Kaitsed oma luid. Aina enam leitakse teaduslikke tõendeid, et lihastreening aitab vältida luuhõrenemist ehk osteoporoosi. Lovitt märkis, et seega ennetad sellega vananemist. Tal on ette näidata 70-aastane klient, kes arvas varem, et on jõutreeninguks liiga vana ja väeti. Täna, kaks aastat hiljem, on ta aga suurepärane näide lihastreeningu heast mõjust eakale inimesele. Ta on kaotanud keharasva ning arendanud lihaseid, tasakaal on märkimisväärselt paranenud ning ta elab tervislikku ja turvalist elu, kuna tal on tugevama kehaga väiksem risk kukkumiseks ja luumurdude tekkeks.
Uni paraneb. Intensiivne jõutreening on loomulik viis une parandamiseks, kuna see annab päeval energiat, aga õhtul tekitab mõnusa väsimuse. Kuna keha tahab koormusest taastuda, võib see soodustada ka kiiremini uinumist ja sügavamat und. Lovitt lisas samas, et kui jätad treeningu hilisesse õhtusse, võib see tekitada vastupidise efekti ning trennijärgne energiavoog just ei lase kiiresti magama jääda.
Aju saab kasu. Huvitaval kombel võib lihastreening parandada aju funktsioone. Nimelt tehti 2016. aasta Austraalia uuringus selgeks, et see on hea just eakamatele inimestele, kelle kognitiivne võimekus sellega paraneb. Eakad, kes harrastasid jõutreeningut, läbisid võrreldes kontrollgrupiga kognitiivseid teste paremini ning analüüsid näitasid ka parenenud võimekust neis aju osades, mis on seotud vaimse tervisega. «Mida tugevamaks inimene muutub, seda suurem kasu on sellest ka ajule,» leidis toona uuringu autor, psühholoog Yorgi Mavros.
Stress väheneb. Sundida end trenni minema on küll raske, ent kui oled sellega viimaks lõpule jõudnud, on rahulolutunne märgatav. «Hakkasin jõusaalis käima siis, kui olin kooli lõpetades väga stressis ja vajasin selle maharaputamiseks mingit väljundit. See aitas mul nii vähem muretseda kui ka tegi minust sealse kogukonna liikme,» rääkis 27-aastane personaaltreener Anna Laura Sommer. Lovitt lisas, et jõutreeningust võivad stressi vähendamiseks abi leida nii tippjuhid kui ka kiire eluviisiga pereemad, kes saavad oma probleemid raskuste tõstmisse suunata.