Kuidas vabaneda südamele kõige kahjulikumast rasvast?

Südame tervisele mõjub kõige halvemini kõhurasv. Foto: Craig Robinson / PantherMedia / Craig Robinson

Kaalunumber ei tähenda pooltki nii palju kui see, kuhu rasv on ladestunud, väidab USA uuring. 

Kõhurasv on südame- ja veresoonkonna tervisele halb ka siis, kui inimene ei ole ülekaaluline, selgus värskes uuringus. Südamehaigustele on kõhurasvaga inimesed vastuvõtlikumad kui need, kelle kehamassiindeks näitab ülekaalu, kuid kellel ei kogune rasv kõhule, vahendab NDTV. 

Kõhu tüüpi rasvumist soodustab istuv elustiil, ebatervislik toit ja vähene lihasmass. Inimene, kelle kehamassiindeks on 30 või rohkem on rasvunud. Kehamassiindeks on pikkuse ja kaalu suhe, mis ei väljenda rasva ja lihasmassi osakaalu kehas ega luutihedust. Samuti ei anna see mingit pilti sellest, kuidas rasv inimese kehas jaotub.

Kõhurasv oli suurim riskifaktor

Uuringus osales 1700 45-aasta vanust või vanemat ameeriklast, kes läbisid esmalt arstliku kontrolli, kus võeti nende mõõdud ning kaal. 2000–2016 jälgiti osalejate südame- ja veresoonkonna haigustesse suremist. Uuringus oli normaalkaalus inimesi, normaalse rasvajaotuse ja kõhutüüpi rasvumisega inimesi. Leiti, et normaalkaalu ja kõhutüüpi rasvumisega inimesed olid suurema riski all haigestuda südamehaigusesse kui need, kes olid normaalkaalus ja ühtlase rasvajaotusega.

Lisaks leiti, et normaalse kehamassiindeksiga ja tsentraalse rasvumisega inimestel oli kaks korda kõrgem risk südameprobleemideks kui neil, kellel rasv kõhule ei ladestunud, olenemata nende kehamassiindeksist.

Vabane sentimeetritest, mitte kilogrammidest

Seega, igasugune rasv kõhul, mis ulatub üle puusade peaks olema põhjus, et oma südametervist hoolsamini jälgida. Tsentraalse rasvumisega inimesed peaksid keskenduma kehakaalu langetamise asemel talje salendamisele. Seda on võimalik saavutata regulaarse treeningu ja aktiivse elustiiliga. Kõhutüüpi rasvumisega inimesed peaksid keskenduma lihasmassi suurendamisele, kaasates oma treeningkavasse jõu- ja vastupidavustreengut.

Vööümbermõõdu kahandamiseks on oluline piirata ka ebatervislike süsivesikute, näiteks saia ja maiustuste, tarbimist. Samuti vähendada kõrge rasvasisaldusega liha, transrasvade ja praetud ja friteeritud toitude söömist. Energiat võiks saada pigem täisteratoodetest, värsketest puu- ja juurviljadest, tervislikust valgust, näiteks kanast, tailihast, munasest ja kaunviljadest.

Vööümbermõõdu vähendamiseks on oluline ka soolatarbimist vähendada. Naatrium võib panustada vedelikupeetusesse ja alakõhu puhitusse. Samuti tuleks vältida töödeldud ja konserveeritud  toite, mis sisaldavad enamasti palju soola. Ebatervislike valikute hulgas on näiteks ketšup, kastmed, soolased suupisted, näiteks soolapähklid.