6 levinud viga, mida teevad algajad jooksjad

Jooksmine. Foto: Arne Trautmann / PantherMedia / Arne Trautmann

Jooksmine on mõnus ja kõigile kättesaadav spordiala, ent kui oled alles algaja, on mõistlikum vigastuste ennetamiseks hakata kohe treenima teadlikult.

CNN avaldab, milliseid vigu tehes kipuvad algajad jooksjad tihti oma tervist ohtu panema.

Alustad liiga tormakalt. Üks jooksjate suurim viga on see, et nad tahavad kohe alguses kõike korraga ja liiga palju. Tuleb aga arvestada, et kui keha pole jooksmisega harjunud, siis tasub enne õppida pigem sörkima kui hakata aktiivselt suurendama jooksu pikkust, intensiivsust ja sagedust. Parem hangi endale treeningprogramm, mis õpetaks järk-järgult kiiremini ja kaugemale jooksma, et vältida vigastusi ning harjutada endale sisse uus rutiin. Enamasti soovitavad eksperdidki, et tavapärast jooksudistantsi ei tohiks nädalas pikendada enam kui kümme protsenti.

Ei võta puhkepäevi. Algajad võivad eeldada, et tulemuste nägemiseks ja kaalu langetamiseks tuleb joosta iga päev, kuid see on tõest väga kaugel. Jooksmine pole siiski kõige kergem treening, eriti algajaile, kelle lihased ja liigesed pole sääraseks intensiivseks koormuseks veel ette valmistatud. Seepärast on oluline anda kehale aega taastumiseks. Selle jaoks on samuti hea kasutada algaja treeningprogrammi, mis hõlmab endas ka puhkepäevi.

Ei pane riietusele rõhku. Esiti võib tunduda, et jooksmiseks pole vaja mingisuguseid erilisi vahendeid. Samas tuleb tõdeda, et mida parem varustus, seda mugavam ja efektiivsem võib olla treening. Jooksja jaoks tähtsaim on kahtlemata paar häid, kvaliteetseid jooksutosse. Jalatsite osas saad kindlasti targemaks siis, kui pöördud spordipoodi, lased hinnata oma jalakuju ning jooksusammu. Samuti on jooksjale parim variant hingavad, õhku läbilaskvad riided ning naistele tugeva toestusega spordirinnahoidja.

Ei tee muud trenni. See on selge, et mida enam joosta, seda paremaks saad. Samas ei pruugi see nii minna, kui treeningus napib vaheldust. Algajatel tuleb teada, et hea on vahel harrastada ka muid treeninguid (ujumine, jõutreening, crossfit jpm), kuna siis ei kasuta sa alatasa samu lihaseid, vaid tööd saavad ka teised lihasgrupid.

Jooksed valuga. Vahel on jooksmine tõepoolest ebamugav, eriti alustajatele. Mõneti on see osa paremaks jooksjaks kujunemisest, ent valu on hoopis teine asi. Kui kuskilt hakkab valus, tuleb treeningus teha paus või see hoopiski lõpetada. Pea meeles, et see ei tee sinust halba jooksjat, kui kuulad oma keha vajadusi ja märke ning hoiad end tervena.

Võrdled end teistega. Jooksuga alustamine on põnev ning tihti võib inimene selle kohta otsida lisateavet (sotsiaal)meediast, lugeda trenniblogisid ja foorumeid. Sel juhul on üsna raske end teiste jooksjatega mitte võrrelda. Vahel võivad tekkida mõtted, et sinu kiirus või seni rekordiline distants on teiste tulemuste kõrval tühine. Sellest ei maksa aga end heidutada lasta, vaid tuleb mõelda, et igaüks oli kunagi algaja – kasuta seda pigem motivatsioonina paremaks saamisel.