/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/07/12/8767745t1hbbe7.jpg)
Kuuldes sõna «alkoholideliirium», mõtleme ilmselt esimese sümptomina hallutsinatsioonide nägemisele. Mis aga tegelikult deliiriumis inimesega toimub?
Tervisenõu: mida kogeb alkoholideliiriumis inimene?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliinik.ee portaalis vastab psühhiaater Jaanus Mumma:
Alkoholideliirium ehk joomahullus on võõrutuspsühhoos, mis vallandub inimesel pärast pikaajalise joomaperioodi lõppu, tavaliselt 3.–5. päeval. Tekib segasusseisund. Teadvuse hämardumisega kaasnevad erinevat tüüpi hallutsinatsioonid (domineerivad tavaliselt nägemismeelepetted), luulumõtted koos hirmutunde, rahutuse ja unehäiretega.
Sügavas deliiriumis isik ei orienteeru kohas, ajas ega situatsioonis. Lisaks psühhootilistele sümptomitele esinevad tavaliselt ka tugevad kehalised nähud nagu higistamine, värin, krambid, südamepekslemine, kõrgenenud vererõhk jms. Selline haige tuleb paigutada psühhiaatriaosakonda (vajaduse korral ka isiku tahtest olenemata), sest ta võib oma seisundi tõttu olla ohtlik iseendale või teistele.
Alkoholideliiriumis haigetel diagnoositakse sageli ka tõsiseid siseelundite kahjustusi, näiteks maksatsirroosi, kõhunäärmepõletikku, vereloomehäireid jt, mistõttu nende ravis tuleb arvestada peale psüühiliste sümptomite ka organismi üldseisundit ning rakendada kompleksset ravi.
Kergematel juhtudel taandub psühhoos ravi tulemusel 2–3 päevaga, kuid tüsistunud juhtudel võib delirioosne seisund püsida mitu nädalat. Inimese halva üldseisundi ja mitme kaasuva haiguse korral võib deliirium lõppeda surmaga.
Loe ka teisi tervisenõu lugusid: