:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/08/7889108t1h3310.jpg)
Vähe magamine mõjub otseselt igapäevaelule, kuid kas ebapiisaval unel võivad olla ka kaugeleulatuvamad tagajärjed meie üleüldisele tervisele?
Tervisenõu: miks teeb vähene magamine südamele halba?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/06/08/7889106t1h11a4.jpg)
Vastab Lääne-Tallinna keskhaigla kardioloog ja funktsionaaldiagnostika osakonna juhataja Ene Pullisaar:
Kui magada öösiti halvasti või liiga vähe, tekib päevane unisus ja sellega suureneb stressitase organismis. Suurem stress võib omakorda tekitada kõrgenenud vererõhku ning südame rütmihäireid. Samuti kompenseeritakse vähest und tihtipeale liigse magusasöömisega, et energiat juurde saada. Sellest võivad aga tekkida kehakaaluprobleemid, mis omakorda soodustavad eri haiguste teket, näiteks metaboolset sündroomi ja diabeeti. Kõik need tegurid suurendavad kardiovaskulaarset riski ehk ohtu haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse.
Uuringud on näidanud, et kolmandik inimestest üle maailma magab vähem kui vaja. Täiskasvanud inimene vajab 7-8 tundi und. Lapsed peaksid magama rohkem, 9-10 tundi ööpäevas. Vanemas eas unevajadus väheneb, magatakse tavaliselt 5-6 tundi, millele lisanduvad ka päevased uinakud. Siiski on leitud, et päevane uni ei ole nii kosutav kui öine uni.
Kui tekkinud on probleeme unega, tasub esmalt vaadata üle oma elustiil – kas toitumine on tervislik ja tasakaalustatud ning igapäevane liikumine on piisav. Tervislik elustiil aitab kaasa hea une taastamisele.
Vaata ka teisi Tervisenõu lugusid: