Londoni psühhiaatriainstituudi ja linnaülikooli teadlaste sõnul pole psühhiaatriliste ravimite sundvõtmise kohta tehtud piisavalt uuringuid, samas on selline praktika väga laialt levinud.
Britid kahtlevad psühhiaatriliste ravimite sundvõtmise vajalikkuses
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
4. detsember 2008, 17:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Journal of Advanced Nursing avaldatud raporti järgi leidis teadlasterühm seitsme riigi peale, kus sunniviisilist ravi kasutatakse, kokku 14 sellealast uuringut. See on teadlasterühma hinnangul «vastuvõetamatult» vähe, vahendas BBC News.
Suurbritannias, USAs, Rootsis, Soomes, Saksamaal, Kanadas ja Taanis tehtud uuringute analüüsist ilmnes, et enamasti sunniti ravimeid võtma neid patsiente, kes ei tulnud haiglasse vabatahtlikult. Suurem osa neist olid 30. aastates naised ja diagnoosiks kas skisofreenia, bipolaarne häire või mõni muu psühhootiline haigus.
Sellest, miks tuli patsientidele hakata ravimeid sunniviisiliselt andma, oli uuringutes vähe juttu.
Teadlasterühma juht Manuela Jarrett ütles, et loodab tulevikus leida rohkem infot selle kohta, mis faktorid tingivad sellise meetodi kasutuselevõtu.
«Kui hetkeks järele mõelda, siis on see üsna äärmuslik samm,» ütles Jarrett.
Vaimuhaigusi põdevate inimeste huve kaitsva Briti organisatsiooni Mind juhtfiguur Alison Cobb rääkis, et ravimite sundvõtmine on patsientide jaoks häiriv ja hirm selle ees takistab vaimse tervisega kimpus olevaid inimesi abi otsimast.
«Neilt võetakse vabadus ja tihti tunnevad nad ennast jõuetute, hirmunute ja abitutena,» sõnas Cobb.