Toitumisnõustaja 5 nippi, kuidas end pärast ülesöömist käsile võtta

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Mitar Gavric / PantherMedia / Scanpix

Suvel toimub palju pidusid ja pulmi, rohkelt grillitakse ja süüakse jäätist ning kerge on toitumine käest lasta. Et see aga harjumuseks ei saaks, tuleb korda saada oma mõtted, mitte minna pärast iga ülesöömist mahlapaastule.

Emotsionaalne side toiduga tekib üsna kiiresti, eriti kui oled harjunud teatud toite tarbima rõõmsatel sündmustel ja üritustel, kirjutab HealthLine. Samas võib niimoodi tekkida kiusatus haarata jäätisekarbi järele ka siis, kui tuju on kehv ning tahad head tunnet uuesti kogeda.

Toitumisnõustaja Natalie Olsen soovitab ülesöömisest ega ka mitte kehvast tujust lasta end morjendada ning pärast toiduga liialdamist nälgima hakata. Lahendus on pigem realistlike eesmärkide saavutamine ning järele mõtlemine, miks niimoodi juhtus. Lõpuks oleme kõik ikkagi inimesed ning ülesöömist lihtsalt tuleb ette. Siin on nõustaja viis soovitust, mida ülesöömise järgselt teha.

Hoidu piirangutest. Sagedasim viga pärast ülesöömist on keelata endale kõik patutoidud, mis muidu hirmsasti maitsevad. Nõustaja sõnul pole selline piiramine aga jätkusuutlik ega õnnestu täielikult kellelgi. «Usun tasakaalu ja oma keha kuulamisse ning abiks on ka lemmiktoitude korrigeerimine veidigi tervislikumaks. Kui teed toitudes lihtsaid koostisosade vahetusi, saad ikkagi ka «patutoite» süüa. Näiteks kui armastad juustu, siis proovi selle asemel light-juustu või hoopis maitsepärmi,» soovitas ta. Tasub astuda väikseid samme, mida suudad saavutada, näiteks teha nädalas kõik lõunasöögid ise või harjutada end igal hommikul hommikusööki sööma.

Tarbi kiudaineid. Sel on põhjus, miks sa pärast rasvase või suhkrurikka eine söömist ei tunne, et kõht oleks täis. Neis toitudes on vähe valku ning kiudaineid, mis hoiavad kõhu täis ning veresuhkru normis. Lisa roale erinevaid puu- ja köögivilju, teravilju, ube, läätsi ja muid taimseid valguallikaid. Need täidavad kõhu ning toimivad ka antioksüdantidena, et aidata kehal võidelda haiguste ja stressi vastu.

Planeeri oma toidukordi. Kui sind kimbutavad isud, siis parim strateegia nende vältimiseks on menüü paika saada. Toitumisnõustaja soovitab teha nimekiri, mida tahaksid sel nädalal süüa teha ning järgida seda poes käies. Tasub mõelda, milliseid toite kombineerida ning mida jätta ka endale maiuspalaks. Poenimekirja järgides väldid sihitult poes uitamist, mis tekitab samuti kiusatuse ostukorvi ebatervislikke toite poetada.

Pea päevikut. Täpne toitumispäevik võib anda palju mõtlemisainet. Toitumisnõustaja soovitab sinna kirja panna nii väiksed võidud kui ka eksimused ning mainida ka seda, millist enesetunnet üks või teine toit tekitas. Kui kõik need paberile kirja saavad, on hulga lihtsam näha, mis on su tegelikud väljakutsed ning sellest edasi saab juba luua täpsemaid eesmärke. Näiteks kui pärastlõunal isutab saiakeste järele, siis ilmselt oli põhjuseks toitainevaene lõunasöök ja järgmisel korral oskad seda viga juba vältida.

Tee trenni. Toitumine ja treening võiksid käia käsikäes, sest üks täiendab teist. Kui sööd pidevalt üle, siis ainevahetus aeglustub ega kasuta kogu toidust tulevat energiat ära. Jõukohane treening aitab aga ainevahetust kiirendada ning toiduenergiat kenasti kütuseks ära kasutada. Kui ülesöömine toimub emotsioonide tõttu, siis ka tundeid aitab tegelikult taltsutada treening. Kui lähed stressi tundes jalutama või jooksma, saad mõtted eemale nii stressitekitajast kui ka toidust.

Tagasi üles