Tervisenõu: kas tead, millise tõvega värvub nahk pruuniks?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Addisoni tõbi põhjustab naha pigmenteerumist pronksjaspruuniks.

FOTO: WebMD

Nahk muutub pronksjaks-pruunikaks Addisoni tõve põdejal, kellel on tekkinud neerupealiste koore puudulikkus. Kas tead, missuguse haigusega on tegu?

Kliinik.ee-s vastab endokrinoloog Hiie Tupits:

Addisoni tõbi ehk pronkstõbi tekib neerupealiste koore puudulikkuse korral. Haigust nimetatakse Addisoni tõveks inglise arsti Thomas Addisoni järgi, kes kirjeldas haigust esmakordselt 1855. aastal, nimetades seda haigestunu naha pruunika värvuse tõttu pronkstõveks.

70–80 protsendil juhtudest on neerupealiste koore hävimise põhjuseks autoimmuunne põletik. Muudest põhjustest tulevad arvesse neerupealiste kirurgiline eemaldamine, vähisiirded, AIDS, tuberkuloos, verejooksud, neerupealiste kaasasündinud alaareng, pärilik glükokortikoidide vaegsekretsioon jt.

Hormonaalne puudulikkus avaldub alles siis, kui neerupealiste koorest on hävinud 90 protsenti. Seega võib haiguse algus ulatuda mitme aasta taha. Et pronkstõbi areneb pikkamisi, võivad esialgsed  nähud jääda tähelepanuta ning haigus väljendub kriisina siis, kui organism vajab neerupealiste koore hormoone tavalisest suuremas koguses, näiteks operatsiooni, infektsiooni vm stressisituatsiooni tõttu.

Kõigepealt ilmnevad glükokortikoidide puudusest tingitud nähud ja haiguse süvenedes ka mineralokortikoidide vaeguse tunnused. Glükokortikoidide vaegus põhjustab suurt väsimust, lihasenõrkust, kõhnumist, isutust ja iiveldust, kõhuvalusid, kõhulahtisust, naha pigmenteerumist, depressiivsust, veresuhkru langust, menstruatsioonitsükli häireid, kehvveresust. Mineralokortikoidide vaeguse puhul tekib haigel seoses naatriumikaoga tugev soolaseisu, vererõhu langus ja peapööritus. Nahk on määrdunudpruuni värvi ja rohkem pigmenteerunud liigeste piirkonnas, peopesajoontes, värsketel armidel, rinnanibudel, suu limaskestal ja igemetel. Üldise jõuetusega võivad kaasneda tundehäired, sotsiaalne isoleeritus, võib esineda ka psühhootilist käitumist.

Haigust diagnoosib ja ravib endokrinoloog. Neerupealiste koore talitluse puudulikkus vajab eluaegset katkematut asendusravi neerupealiste hormoonide – glükokortikoidide ja mineralokortikoididega. Oluline on teada, et stressiolukorrad suurendavad igapäevast glükokortikoidide vajadust veelgi.


Loe ka teisi tervisenõu lugusid:

Populaarne

Tagasi üles