Piisav ööuni aitab lapsel tervislikus kaalus püsida – nii selgus Euroopa Liidu rahastatud uuringust IDEFICS, mille eesmärk oli toitumisharjumustest ja elustiilist tingitud tervisemõjude hindamine ning ennetamine mudilastel ja väikelastel.
Vähene uni ja liigne teleri vaatamine soodustavad lapse rasvumist
22. november 2011, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks leiti, et mida rohkem veedab laps aega teleri või arvuti ees, seda kõrgem on tema kehakaal.
Viis aastat kestnud uuringus osales 16 000 2-9-aastast last kaheksast Euroopa riigist, sh Eestist. Eestis viisid uuringut läbi Tervise arengu instituudi teadlased.
Erinevates Euroopa riikides varieerub laste ööpäevane unetundide arv oluliselt, ulatudes 9–10 tunnist Eestis rohkem kui 11 tunnini Belgias. Lõuna- ja Ida-Euroopa lapsed magavad üldiselt vähem kui põhjapoolsete riikide lapsed. Neil lastel, kes magasid öösiti alla üheksa tunni, oli ülekaalu tekkimise tõenäosus kaks korda suurem kui 11 tundi unehõlmas viibivatel lastel.
Rasvumist soodustavate käitumisharjumuste uurimisel leidsid teadlased, et kõige enam oli kehakaaluga seotud telerivaatamise harjumus. Praeguseks pole veel selge, kas ekraaniaja ja rasvumise vaheline tuleneb väiksemast kehalisest aktiivsusest või pigem rohkem söömisest.
Kõigis projektis osalenud riikides vaatas peaaegu pool lastest mõnikord söögiajal telerit. Rohkem telerit vaatavad lapsed tarbisid kõrgema rasva- ja eelkõige kõrgema suhkrusisaldusega toite. Seejuures ei olnud see seotud lapse isiklike maitse-eelistustega rasvaste või magusate toitude kasuks. Neil lastel, kes sisustavad oma vaba aega aktiivselt, on ekraaniaja osakaal väiksem ning nad söövad tõenäoliselt tervislikumalt.
Uuringut koordineeriv professor Wolfgang Ahrens soovitas teleri ees söömist minimeerida: «Rõhuasetus peaks olema toitainerikastel suupistetel nagu puu- ja köögiviljad. Janukustutuseks peaks esimene valik olema vesi ja muud kalorivabad joogid. Tervislike toitude ja jookide tarbimist saab ergutada, muutes need kättesaadavaks lasteaias, koolis ja kodus. Vanemad ja kasvatajad peavad teadma, et nende käitumine annab lastele olulist eeskuju.»
«Me ei tohiks süüdistada laste liigses kehakaalus üksnes nende vanemaid. Aktiivsust ja toiduvalikut mõjutab kõige enam lapsele rajatud keskkond. Mida tõhusamalt suunajad ja otsustajad, õpetajad, kasvatajad ja vanemad teevad koostööd tervisliku keskkonna loomise nimel, seda lihtsam on lastel tervislikult elama õppida,» lisas ta.
Uuringu läbiviijad töötasid spetsiaalselt selle projekti jaoks välja standardiseeritud andmekogumismeetodid, mille abil tuvastati toitumuslikke, elustiilialaseid, psühhosotsiaalseid, füüsilisi, biokeemilisi ja geneetilisi faktoreid laste ülekaalu, rasvtõve, ainevahetushäirete ja luukoe nõrgenemise ilmnemises.
Sellele järgnes suunatud sekkumine ning jätku-uurimus, kus hinnati toitumise ja elustiili muutuste mõju kehakaalule ja muudele tervisenäitajatele. Jätku-uurimuse hindamine näitab, kas uuringu tegijate sekkumine oli tulemuslik, millistes riikides see tulemusi andis ja millised olid peamised võimalikule sekkumismõjule kaasa aidanud tegurid.