Mis põhjustab nälga? Teadus väidab, et näljale on olemas ka meie bioloogiast tulenev seletus, kirjutab MyFitnessPal spordiblogi. Nimelt kui inimene pole juba tükk aega söönud, suureneb organismis näljahormooni greliini tase, mis panebki meid toidule mõtlema. Näljatundega seotud hormoone on teisigi, mistõttu on mõistlikum õppida ennast hindama ja aru saama, millal oled päriselt näljane.
Liiga sageli kipuvad inimesed sööma kas igavusest või seetõttu, et toit on lihtsalt käeulatuses. Niisamuti süüakse näiteks teleka või arvuti ees samal ajal muule asjale keskendudes, nii et söödud kogustele ega kõhu täitumisele ei mõeldagi. Seetõttu on ka raske hinnata, millal kõht päriselt tühi on.
Küll aga tasub enne näksimist või toidukorda minut-kaks süvenenult mõelda oma kõhus toimuvale. Seda võib teha ka toidukorra ajal, et aru saada, millal hakkab kõht täituma. Söömise tempo peaks samal ajal olema pigem rahulik, sest siis on kõhu täitumise hetke lihtsam tabada. Arvestada tasub sellega, et ideaalis võikski süüa 3-5 toidukorda päevas ning kindlasti on normaalne, et kõht muutub paar tundi pärast põhitoidukorda tühjaks. Siis tuleb otsustada toitva vahepala kasuks, mitte arutult näksima hakata.
3 nippi näljaga võitlemiseks:
Söö aeglaselt. Kui mälud toidu korralikult läbi ning võtad aega selle nautimiseks, saavad maitsemeeled toidust rahulduse ega muutu niipea uuesti näljaseks. Kvaliteetset ja mitmekesist toitu süües tõuseb ka veresuhkur stabiilselt, mis ei tekita samuti kiirelt nälga.