Kuidas teha vahet tõelisel näljal ja lihtsalt igavusest söömisel?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Sageli kimbutab inimesi magusanälg, kuid põhjus on hoopis muus.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Näljatunne on aju signaal sellest, et kehal napib kütust, mis muidu teda liikvel hoiab – nii nagu autogi vajab tankimist. Seepärast on normaalne, kui dieedile minnes sööd vähem ning tunned alguses ehk nälgagi. Ennekõike tuleb aga aru saada, mida keha öelda püüab.

Mis põhjustab nälga? Teadus väidab, et näljale on olemas ka meie bioloogiast tulenev seletus, kirjutab MyFitnessPal spordiblogi. Nimelt kui inimene pole juba tükk aega söönud, suureneb organismis näljahormooni greliini tase, mis panebki meid toidule mõtlema. Näljatundega seotud hormoone on teisigi, mistõttu on mõistlikum õppida ennast hindama ja aru saama, millal oled päriselt näljane.

Liiga sageli kipuvad inimesed sööma kas igavusest või seetõttu, et toit on lihtsalt käeulatuses. Niisamuti süüakse näiteks teleka või arvuti ees samal ajal muule asjale keskendudes, nii et söödud kogustele ega kõhu täitumisele ei mõeldagi. Seetõttu on ka raske hinnata, millal kõht päriselt tühi on.

Küll aga tasub enne näksimist või toidukorda minut-kaks süvenenult mõelda oma kõhus toimuvale. Seda võib teha ka toidukorra ajal, et aru saada, millal hakkab kõht täituma. Söömise tempo peaks samal ajal olema pigem rahulik, sest siis on kõhu täitumise hetke lihtsam tabada. Arvestada tasub sellega, et ideaalis võikski süüa 3-5 toidukorda päevas ning kindlasti on normaalne, et kõht muutub paar tundi pärast põhitoidukorda tühjaks. Siis tuleb otsustada toitva vahepala kasuks, mitte arutult näksima hakata.

3 nippi näljaga võitlemiseks:

Söö aeglaselt. Kui mälud toidu korralikult läbi ning võtad aega selle nautimiseks, saavad maitsemeeled toidust rahulduse ega muutu niipea uuesti näljaseks. Kvaliteetset ja mitmekesist toitu süües tõuseb ka veresuhkur stabiilselt, mis ei tekita samuti kiirelt nälga.

Suurenda kaloraaži. Dieedipidamine ei tähenda tingimata nälgimist. Vahel võib tõesti tegu olla sellega, et sööd kas dieedil või tavaolukorras liiga vähe, mistõttu on mõistetav, et keha on tõepoolest näljas. Kui tunned, et toit on liiga lahja ning kõht ei täitu ka pärast põhitoidukorda, tuleb midagi muuta – suurendada kaloraaži, portsjoneid või süüa lihtsalt mitmekesisemat toitu. Tuleb arvestada, et kaalulangus dieeti pidades ei ole sprint, vaid maraton. See tähendab, et muutused olgu pigem mõistlikud ja aeglased, nälgimine ei vii kuhugi.

Vali valgu-, vee- ja kiudainerikkad toidud. Iga toidukord peaks sisaldama valku ja kiudaineid ning hea oleks ka, kui selles on vesiseid toiduaineid nagu puu- ja köögiviljad. Need kõik kindlustavad täiskõhutunde, kuid samas ei mõju õigete koguste puhul kõhule raskelt. Põhitoidukordadeks peaks valima kvaliteetsed valguallikad (kala, kana, liha, muna), lisama köögivilju ning kiudainerikkaid täisteravilju.

Tagasi üles