Tervisenõu: kuidas eristuvad üksteisest kuiv ja märg gangreen?

Tihti saavad gangreenist kahjustatud varbad. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Brigitte Meckle / PantherMedia / Scanpix

Gangreen on hirmutav seisund, mille puhul kardetakse, et see lõpeb jäseme amputeerimisega. Gangreen pole aga alati üht ja sama tüüpi ning tänapäeva meditsiinis pole sugugi võimatu, et jäseme saab ka päästa.

Kliinik.ee-s vastab üldkirurg Ants Peetsalu:

Gangreeniks nimetatakse tavaliselt vereringehäiretest tingitud nekroosi ehk koekärbust. Gangreen on arteri osalise või täieliku umbumise tagajärg, mida põhjustavad veresoonte lubjastumine või muu arteriseina kahjustus, tromb veresoones, arteri sisekesta põletik, suhkurtõbi, surve arterile väljastpoolt, veresoonte vigastus jm. Gangreeni laad ja ulatus sõltub tekkepõhjusest, infektsiooni olemasolust, üldseisundist ja kaasuvatest haigustest. Eristatakse kuiva gangreeni ja märga ehk niisket gangreeni. 

Kuiv gangreen areneb jäsemel aeglaselt süveneva vereringehäire tagajärjel. Esineb sagedamini kõhnadel, kurnatud haigetel. Enamasti algab see väheveresusest (isheemiast) põhjustatud piinava valuga arterisulguse kohast kaugemal, tavaliselt jäseme lõpposas. Nahk on külm, tundetu. Vereplasma kalgendumisest muutub kärbunud kude tihedaks. Rakud lagunevad, laguneb ka punalibledes leiduv verevärvnik. Kogu kärbunud piirkond, kaasa arvatud nahk ja nahaalune sidekude, infiltreerub verevärvniku laguproduktidega ja muutub tumepruuniks või isegi mustaks.

Toimub mumifitseerumine - surnud koe kuivamine ilma mädanemiseta. Kuiv gangreen haarab osa jäsemest (harilikult jalast) ega progresseeru. Mumifitseerunud koes arenevad mikroobid halvasti, seetõttu ei kaasne infektsiooni. Organismi üldseisund kannatab kuiva gangreeni korral üsna vähe, sest selliselt kärbunud koest ei imendu laguprodukte. Haige üldseisund on suhteliselt hea. See võimaldab erilise ohuta kärbunud kude eemaldada või jäse amputeerida.

Märg ehk niiske gangreen areneb üldjuhul kiiresti tekkivate vereringehäirete korral (emboolia, veresoonte vigastus), sagedamini tüsedatel inimestel. Tavaliselt esineb kärbuvas koes mädane või anaeroobne infektsioon, mis tekitab ulatusliku kudede lagunemise ja toksiinide imendumise vereringesse, põhjustades organismi mürgistusseisundi. Haige üldseisund on raske: kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, vererõhk langeb; ilmnevad šokinähud. Koed on tursunud, räpakashalli, rohelist või sinakasmusta värvi. Kahjustunud piirkond on katsudes külm. Arenev põletik kandub edasi naaberkudedele, ei esine selget piiri elusa ja kärbunud koe vahel. Märja gangreeni korral tuleb kärbunud koed eemaldada koos terve koega. 

Raskekujuline veremürgistus ja kiiresti süvenev gangreen ohustavad haige elu, mistõttu võib osutuda vajalikuks jäseme amputatsioon kui elupäästev operatsioon. 

Tänapäeval üritavad veresoontekirurgid ka gangreeniga jäset päästa. Kui katkenud verevarustus õnnestub taastada, piirdub amputatsioon sageli vaid hävinud varvaste eemaldamisega. Kui verevarustuse taastamine ebaõnnestub, tuleb jalg eemaldada põlvest kõrgemalt.


Loe ka teisi tervisenõu lugusid:

Tagasi üles