Mis ajab lihased pingesse ja kuidas sellest tundest vabaneda?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kontoritöötaja lihaspinge tuleb sageli ebapiisavast verevarustusest lihases.

FOTO: Martin Novak / PantherMedia / Martin Novak

Kuula artiklit

Lihaspingeid, mis saavad jõudu raskest füüsilisest tööst, ei ravita samamoodi nagu kontoritöötajate lihaspingeid, mille põhjus on pigem vähene füüsiline pingutus ja sellega kaasnev ainevahetuse halvenemine lihastes.

Õpilased, kontoritöötajad, liinitöö tegijad, aga ka õed ja arstid ise esindavad neid alasid, kus lihaspingeid võib enim tunda. Kuigi tegu ei ole otseselt millegi ohtlikuga, on kaebused tihti kroonilised ja häirivad enesetunnet olulisel määral, kirjutab füsioterapeut Taavi Metsma portaalis Med24.

Ülekoormusejärgne lihaspinge on tuttav pigem rasket füüsilist tööd tegevale inimesele, külma tuule või vigastuse tõttu tekkiv lihaspinge on keha loomulik kaitsereaktsioon ärritusele ja kontoritöötajate kaela-õlavöötme lihaspingeid iseloomustab enim hapniku ja verevarustuse nälg lihastes. Kui kaasuvana on inimese stressitase kõrge, võib lihaspinge tunne veelgi võimenduda. Psühholoogilise stressi ja lihaspingete vahelised seosed on palju suuremad kui struktuursed eripärad lihastes.

Füüsiline koormus nõuab korralikku taastumist

Raske füüsilise töö tegijatel tuleks jälgida, kas koormusest taastumine on optimaalne. Toitumine ja unerežiim on siinkohal esmatähtsad, massaaž ja teised lõõgastusprotseduurid pigem teisejärgulised. Kui töökoormused ületavad võimekuse piire, tuleks asjad tööandjaga läbi rääkida. Ehk on võimalik tööülesannetesse rohkem variatsiooni luua, tehes osa päevast kergemaid ülesandeid ja vähendades seeläbi raskemate tööülesannete kuhjumist ühele indiviidile. Ka ergonoomilised lahendused võivad mõnevõrra koormuseid võimetekohaseks muuta.

Pinge on kaitsva rolliga

Olukorras, kus keha on külma või viga saanud ja kaasuvana on tekkinud lihaspinge, peaks mõtlema, kas üldse on vaja sekkuda. Vigastusejärgne lihaspinge on tihtipeale kaitsva rolliga, seega mitte halb. Mõistmisest, et koos paranemisega ja järkjärgulise liikumisse naasmisega kaob pingetunne iseenesest, peaks üldjuhul piisama ja mingit lisaravi polegi vaja.

Kontoritööga kaasnevate lihaspingete ravi on ehk kõige rohkem müüte täis. Kuigi venitusharjutused ja ergonoomilised istumisasendid on populaarsed, ei näita nad suurt efekti sümptomite leevendamisel ja neid ei saa laialdaselt soovitada. Nagu eelnevalt rääkisime, tekib tunne pigem ainevahetuse halvenemisega lihases ja tööstressiga.

Kontoritöötaja saab abi lihasjõu kasvatamisest

Seetõttu on kõige efektiivsemad psühholoogilised sekkumised, mis aitavad inimestel tööstressiga paremini toime tulla, ja jõuharjutused. Miski ei pane lihastes verd paremini ringi käima kui dünaamilised jõuharjutused, seetõttu on nad ka niivõrd efektiivsed.

Kui harjutusi teha regulaarselt, suureneb lihase baasainevahetus märgatavalt ja staatiliste asendite hoidmine muutub järjest paremini talutavamaks. Hea on ka teada, et harjutusi ei pea üldse palju olema ja neid ei pea palju tegema. Vaid kahest minutist ja ühest harjutusest piisab, et saada kätte vajalik doos koormust, mis elavdaks lihase ainevahetust ja leevendaks sümptomeid.

Tüüpiliste harjutustena soovitatakse aeglases kontrollitud tempos «lendamist» või õlakehitamist. Vastupanu võib osutada nii kummilindiga kui ka hantlitega. Vastupanu suurus võiks olla selline, et umbes 10–20 kordusega on tunda vähemalt mõõdukat väsimustunnet. Algajatele piisab kahest-kolmest seeriast, aga edasijõudnud võivad teha isegi kuni kuus seeriat. Minimaalne efektiivne doos saadakse kätte harjutuste läbitegemisel juba vähemalt kahel korral nädalas.

Ühte «õiget» asendit ei ole

Ühegi asendi pikaajaline säilitamine ei ole tervislik. Parim asend lihaspingete ennetamiseks on vaheldada istumis- ja seisuasendeid ning vajadusel teha aktiivseid liikumispause. Nii ei teki inimestel ebavajalikku stressi ja hirmu «valede» asendite ees ning lihased ei jää liikumisnälga.

Tagasi üles