/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/07/11556086t1hfc42.jpg)
Aeg-ajalt hirmutatakse inimesi tolmulestadega, kes teevad kodus palju pahandust ning kellest tuleneb otsene kahju ka tervisele. Kuidas aga on tegelikult lood tolmulestade ja haiguste seosega?
Tervisenõu: milliseid haigusi raskendavad tolmulestad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliinik.ee-s vastab lastearst-allergoloog Kaja Julge:
Tolmulestad kuuluvad ämblikulaadsete klassi lestaliste seltsi perekonda Dermatophagoides. Tolmulestad on peaaegu läbipaistvad, vaid mikroskoobis nähtavad 0,2–0,3 mm pikkused pisiolendid. Aktiivse liikumise võime on lestadel tagasihoidlik, seepärast peavad nad uute elupaikade asustamiseks kasutama teiste loomade abi. Paljunemiseks vajavad lestad relatiivset niiskust üle 50 protsendi ja 10–30 °C soojust.
Nad toituvad surnud naharakkudest, seeneeostest, taimerakkudest. Soodsaimad kohad elutsemiseks on voodiriietes, madratsites, aga ka pehmes mööblis, sisustustekstiilides ja pehmetes mänguasjades. Üks gramm madratsitolmu võib sisaldada 15 000 lesta ja neid leidub ka kõige puhtamas kodus.
Tolmulestade kuivanud väljaheide seguneb tolmuga ja lendub, mõjudes inimesele limaskestade, naha ja hingamisteede kaudu. Allergilistel inimestel võivad lestade eritised ja surnud lestade osised põhjustada allergilist nohu ja silmapõletikku, astmanähte, atoopilise nahapõletiku ägenemist. Eestis on tolmulesta suhtes tundlikke inimesi umbes viis protsenti ning astmahaigete hulgas on tolmulestaallergia kõige sagedasem haigussümptomite põhjustaja.
Lestaallergiat saab kindlaks teha nahatorketestidega ja veres IgE-antikehade määramisega. Tingituna ristreaktsioonidest võivad molluskid ja koorikloomad põhjustada lestaallergikul toiduallergiat. Probleeme võivad tekitada ka jahulestad, mida leidub laoruumides, jahus, teraviljatoodetes.
Abinõud lestade hävitamiseks kodus on suhteliselt lihtsad: vähendada siseruumide niiskust alla 45 protsendi, loobuda interjööris tolmukogujatest (vaipkatted, loomanahad jm), kasutada pestavaid madratsikatteid, pesta linu vähemalt 60 °C vees, kloppida ja tuulutada sageli voodiriideid. Padi tuleks välja vahetada 2–3 aasta ja tekk 5–6 aasta järel. Pehmet mööblit peab tolmuimejaga tihti puhastama.
Reisidel tuleks arvestada asjaoluga, et palju lesti on niiske kliimaga soojades Vahemeremaades, Inglismaal, Iirimaal. Vähe on lesti Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosas, samuti mäestikes kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast.
Loe ka teisi tervisenõu lugusid: