Jooksmine aitab vananemist paremini pidurdada kui jõutreening

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jooksmine.

FOTO: Arne Trautmann / PantherMedia / Arne Trautmann

Kuula artiklit

Laialdaselt on teada, et jooksmine tugevdab nii luid, lihaseid kui ka liigeseid, ent nüüd selgitati välja ka selle vananemist aeglustav efekt.

Saksamaa Leipzigi Ülikooli teadlased hindasid eri tüüpi treeningute – jooksmise, HIITi ning jõutrenni – mõju inimkehale, vahendas Independent. Kuue kuu jooksul jälgiti 266 hea tervise juures vabatahtlikku, kes hakkasid osalema kolmel treeningul nädalas. Kõiki osalejaid iseloomustas varasemalt pigem madala aktiivsusega elustiil, et luua tulemuste saamiseks võimalikult võrdne alus.

Jooksjad hakkasid kolm korda nädalas läbima üsna pikki vahemaid, kiire tempoga HIITis osalejad tegid intervalltreeningut, mis hõlmas ka intervallidena jooksuharjutusi, jõutreeningust osavõtjad tegid aga kükke, istessetõuse, rinnalt surumist jm. Teadlased analüüsisid treenijate valgeid vereliblesid uuringu alguses, paar päeva selle jooksul ning viimaks pärast kuuekuulist treenimist. Nad märkasid osalejate verelibledes olulist kasvu telomeeride pikkuses ning telomeraasi aktiivsuses. See esines jooksjatel ning HIIT treeningu tegijatel, lihastreeningu puhul polnud aga märgata mingit muutust.

Telomeerid on struktuurid kromosoomide otstes, mis kaitsevad kromosoome kahjustuste eest. Telomeeride pikkus sõltub telomeraasi aktiivsusest. Telomeeridega on reguleeritud vananemine – mida pikemad on telomeerid, seda aeglasemalt inimene vananeb. Seega kui telomeeride märgatav kasv on seotud jooksmise ning HIITiga, võib oletada, et need treeningud pidurdavad vananemist.

«Nii telomeeride pikkus kui ka telomeraasi aktiivsus on tähtsad rakulise vananemise kui ka rakkude taastootmise ning seetõttu tervisliku vananemise tasandil. Huvitaval kombel ei andnud lihastreening siinkohal üldse efekti,» märkis uuringut juhtinud professor Ulrich Lauds.

Kaasautor dr Christian Werner tõi välja põneva tõsiasja, et jooksmine ning kõrge intensiivsusega HIIT võivad imiteerida kehale kasulikku liikumist ning «võitle või põgene» reaktsiooni, mis paneb meid kiiremini liikuma. Need on iseloomulikud juba meie esivanematele, samas kui lihastreening ei pruugi olla niivõrd meie geenidesse kirjutatud.

Siiski tuleb tõdeda, et kuigi jooksmine on kasulik, võib see pikaajaliselt hakata liigestele liigset koormust avaldama. Jooksjate seas on sagedaseks mureks põlvevalu, mida nimetatakse ka «jooksja põlveks». Ideaalis oleks hea, kui füüsiline koormus on jaotatud nii, et tööd saavad teha kõik lihased ja liigesed.

Uuringu tulemused avaldati meditsiiniajakirjas European Heart Journal.

Tagasi üles