Tervisenõu: milliste sümptomitega annab endast märku raske kõhutüüfus?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kestev palavik on üks kõhutüüfuse sümptomeid.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Kuula artiklit

Kõhutüüfusega on suurem oht nakatuda arengumaades, ent ka mujal, kui ei jälgita hügieeninõudeid. Millised on aga selle vähemtuntud haiguse sümptomid?

Kõhutüüfuse iseärasusi selgitab Kliinik.ee-s nakkushaiguste arst Tiiu Aug:

Kõhutüüfus on inimestel esinev palavikuga kulgev eluohtlik nakkushaigus, mille korral toidust, veest või saastunud kätelt organismi sattunud Salmonella perekonnast pärit tüüfusebakterid levivad vere kaudu erinevatesse elunditesse. Nakkusallikaks on haige inimene või pisikukandja, kes eritab pisikuid rooja ja uriiniga. Levitajaks võivad olla ka kärbsed.

Peiteperiood on 1–3 nädalat. Mida suurem on organismi sattunud bakterite kogus, seda lühem on peiteperiood. Haiguse algus on hiiliv, sümptomitevaene. Esineb nõrkus, apaatsus, peavalu, külmatunne. Kehatemperatuur tõuseb esimese haigusnädala jooksul järk-järgult, jäädes 39–40 °C piires püsima 2–3 nädalaks. Iseloomulik on palaviku teke ilma külmavärinateta.

Keel on keskosas kaetud pruunika katuga, keele servad on katuvabad ja punetavad. Haiguse algusele on iseloomulik kõhukinnisus, teisest haigusnädalast tekib puderjas väljaheide. Maks ja põrn suurenevad, nahk muutub kergelt kollakaks, eriti peopesadel. Teisel haigusnädalal võivad kõhule ja rinnale tekkida väikesed täppverevalumid.

Kesknärvisüsteemi kahjustus väljendub uimasuses ja täielikus huvipuuduses ümbritseva vastu või rahutuses, märatsemises, hallutsinatsioonides ja teadvusekaos. Pulss ja südametegevus on aeglane, kõrgele palavikule mittevastav. Neljandal haigusnädalal hakkab palavik langema, algab paranemine.

Tüsistustest on ohtlikumad verejooks soolehaavanditest, südamelihasepõletik, neerude kahjustus, reaktiivne artriit, kopsupõletik, salmonellasepsis (eriti AIDS-i haigetel). Luudesse võib tekkida mädakoldeid, juuksed võivad välja langeda. Kohustuslik on ravi haiglas, jälgitakse ka haigega kokkupuutunud inimesi. 

Terviseamet soovitab kõhutüüfuse vastu vaktsineerimist eelkõige nendele, kes planeerivad reisi riskipiirkonda ning seal pikema viibimisaja jooksul tuleb ennast korduvvaktsineerida iga kolme aasta tagant. Neil, kel seisab ees reis kõhutüüfuse riskipiirkonda (aga ka mujale), tasub olla tähelepanelik hügieenireeglite järgimisel: juua ainult pudelisse villitud vett, hoiduda jääkuubikute tarbimisest, süüa ainult korralikult läbikuumutatud toitu, puu- ja juurviljad kindlasti üle pesta, ettevaatusega tarbida termiliselt töötlemata meresaadusi, pesta käsi vee ja seebiga.


Loe ka teisi Tervisenõu lugusid:

Populaarne

Tagasi üles