Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Tunniajane treening päevas tõstab märgatavalt šanssi elada 90-aastaseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Diego Cervo / PantherMedia / Scanpix

Naistel, kelle päeva kuulub tund aega füüsilist aktiivsust, on märksa suurem tõenäosus elada 90. eluaastani võrreldes nendega, kes tegutsesid aktiivselt vähem kui 30 minutit päevas.

Seoseid pikema eluea ja füüsilise aktiivsuse vahel on leitud varemgi, kirjutab Independent. Varasemalt pole seda aga vaadeldud konkreetselt soo kohta. Hollandi Maastrichti epidemioloogia osakonna teadlased võrdlesid, kuidas päevane füüsiline aktiivsus mõjutas nii naiste kui ka meeste eluiga. Info rohkem kui 120 000 osaleja kohta saadi varasemast kohortuuringust. Nende seas oli 4181 naist ja 3646 meest vanuses 68-70 eluaastat, kes olid 1986. aastal edastanud info oma kaalu, pikkuse ja päevase aktiivsuse kohta. Viimase alla kuulusid nii spordialad, aiatööd, kui ka (koeraga) jalutamine.

Naised ja mehed jaotati kategooriatesse – need, kes tegutsesid päevas vähem kui 30 minutit, järgmisena 30-60 minutit ning viimasena 90 või rohkem minutit. Naisi ja mehi jälgiti nii kaua, kuni nad said kas 90-aastaseks või surid enne seda. Ligi 8000 jälgitud inimesest elasid vähemalt 90-aastaseks 944 naist ja 433 meest.

Teadlased leidsid, et naistel, kes liikusid päevas vähemalt 30-60 minutit, oli 21 protsenti suurem tõenäosus elada kõrge eani kui neil, kes olid vähemaktiivsed. Lisaks viitasid nad, et tund aega liikumist päevas ongi naistele keskmine ajavahemik, mis võiks hoida tervist ja pikendada eluiga.

Seevastu mehed, kes liikusid päevas vähemalt 90 minutit, elasid 39 protsenti suurema tõenäosusega 90-aastaseks kui need, kes liikusid päevas vähem kui pool tundi. Teadlased märkisid, et iga lisanduv pooltund liikumist päevas pikendab meeste eluiga viieprotsendilise tõenäosusega.

Teadlastel jäi vaatlemata muude tegurite (suitsetamine, alkoholi joomine) osakaal eluea pikkuses, ent suure valimi tõttu usuvad nad, et ka praegusi tulemusi võib pidada usaldusväärseks.

Tagasi üles