Toitumisnõustaja: laps ei tohiks süüa üle 2-3 kommi ega küpsise päevas

Tüdruk pulgakommiga.

FOTO: Aliaksei Verasovich / Panthermedia / Scanpix

Maiustamisega on kerge üle piiri minna nii lastel kui täiskasvanutel. Seda ei saa ka välja vabandada ütlusega, et aju vajab suhkrut - tegu on laialt levinud eksiarvamusega. 

Laste ja noorte energiavajadus sõltub nende põhiainevahetuse (PAV) energiakulust, kasvutempost ja kehalisest aktiivsusest, kirjutab Tervislik toitumine blogi. See tähendab seda, et erinevalt täiskasvanust vajab laps energiat ka kasvamiseks.

«2–3-aastastel lastel kulub kasvamisele ligi kolm protsenti ning vanematel lastel alla kahe protsendi saadud energiast,» selgitas Eesti toitumisnõustajate ühenduse juhatuse liige ja toitumisnõustaja Siiri Krümann. Lapse energiavajadus jõuab täiskasvanule järele umbes kümnenda eluaasta paiku.

Toitu taldrikule tõstes tuleks vaadata, et makrotoitainete (süsivesikud, rasvad, valgud) osakaal oleks üle kaheaastastel lastel sama nagu täiskasvanutel. See tähendab, et päevasest energiast 10–20 protsenti tuleb valkudest, 25–35 rasvadest (millest küllastunud rasvhappeid maksimaalselt kümnendik) ja süsivesikutest 50–60 protsenti.

Lisaks suureneb lapse kasvades tema päevane soovituslik vitamiinide ja mineraalainete vajadus. Tavapärasest rohkem võib neid vaja olla erakorralistel juhtudel, näiteks intensiivse treeningu, kõrge stressi, haiguse vms tõttu.

Tõsiasi on see, et lapsed armastavad magusat ning sageli haaravad ka teismelised pingsamal õppeperioodil šokolaaditahvli järele. Kas ja kui palju kasvav organism aga tegelikult magusat vajab? «Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks – kõik süsivesikud, sealhulgas kiudained, peaksid andma täiskasvanutel ja üle kahe aasta vanustel lastel 50–60 protsenti päevasest soovituslikust toiduenergiast,» ütles Krümann.

Loe veel:

Organism, eriti aju, vajab tõhusaks toimimiseks pidevat glükoosiga varustamist. «Lisaks toidus (puuviljades, marjades, mees, mahlas jne) looduslikult leiduvale glükoosile tekib seda toidus sisalduva tärklise ja sahharoosi lagunemisel seedekulglas. Tärklist ja sahharoosi sisaldavad kartulid, leib, makaronid, pudrud, puu- ja köögiviljad jm,» loetles ta.

Armastame küll öelda, et aju vajab suhkrut, kuid tegelikult vajab aju heast ja tervislikust toidust saadavat glükoosi ehk lapsel pole tarvis lisaks täisväärtuslikule einele maiustusi süüa. Seda eriti olukorras, kus paljud toidud (leib, jogurt, ketšup jm) sisaldavad nagunii suhkrut.

«Lisatud suhkrud ei tohiks anda üle kümne, ideaalis peaksid need andma alla viie protsendi päevasest soovituslikust energiast,» pani Krümann südamele. «See tähendab, et laps tohiks päevas süüa 2–3 väikest küpsist või 2–3 kommi.» Magusaisu korral soovitab ta pakkuda pigem (kuivatatud) puuvilju, marju, pähkleid, seemneid või valmistada kooke ja muffineid kaun- ja köögiviljadega.

Kui laps kurdab pidevat magusaisu, võib tegemist olla hoopis B-vitamiini või mineraalainete vaegusega. Rohkem leiba, pähkleid ja seemneid võib siin kasuks olla. Samuti võib olla probleem hoopis ebaregulaarne söömine, liialt pikad söögivahed või rafineeritud süsivesikud.

Loe lapse toitumisest pikemalt Tervisliktoitumine.ee blogist.

Tagasi üles