Teadlased lükkavad ümber enim tervist kahjustavamad unemüüdid

Unetuse puhul pikalt voodisse ootama ei tasu jääda. Tuleb hoopis tõusta ja hakata mindagi masinlikku tegema, näiteks pesu voltima.

FOTO: Mitar gavric / PantherMedia / Mitar gavric

Levinud müüdid une kohta halvendavad meie tervist ja tuju ning lühendavad eluiga, arvavad neid uurinud teadlased.

New Yorgi ülikooli uurijad uurisid, millised on kõige käibivamad  internetitõed une kohta. uurijad kõrvutasid müüdid parimate teaduslike tõenditega ning avaldasid ajakirja Sleep Health.

Uuringus osalenud teadlane Rebecca Robbins toob portallile BBC välja levinuimad müüdid ja nende teaduslikud seletused.

Vähem kui viis tundi und ööpäevas on piisav

Endine briti peaminister Margaret Thatcher oli kuulus selle pooles, et magas vaid neli tundi ööpäevas ning Saksamaa kantsler Angela Merkel on väitnud enda kohta sama. Unetundide vahetamine tööaja vastu on äri ja ettevõtlusega tegelevate inimeste edulugudes levinud komponent.

Siiski ei usu teadlased, et vähem kui viis tundi und võiks olla tervislik ning see võib olla üks tervistkahjustavamaid müüte. Pigem väidab hulk uuringuid, et pidevalt vähem kui viis tundi magamine suurendab ohtlike tervisekahjude riski märgatavalt. Muuhulgas võib vähene uni olla südamehaiguste, infarktide, insultide ja lühema eluea taga. Soovituslik on magada 7–8 tundi ööpäevas.

Alkohol enne magamaminekut soodustab und

Naps võib küll aidata uinuda, kuid vähendab märgatavalt une kvaliteeti ja välja puhkamist. Eriti kahjustab alkohol REM-und, mis on mälu ja õppimise jaoks vajalik unestaadium. Alkohol viib samuti kehast vedelikku välja, mistõttu võib keset ööd põis täituda.

Televiisori vaatamine aitab lõõgastuda

Enne magamaminekut uudiste või sarjade vaatamine võib tekitada unetust või stressi just siis kui peaksime tegelikult lõõgastuma ja rahunema. Teine mure televiisori ja ekraanidega on nendelt tulev sinine valgus, mis lükkab keha loomulikku unehormooni melatoniini tootmist edasi.

Kui sul raske uinuda, jää voodisse

Paistab, et unetuse puhul on kõige olulisem mitte liialt üritada. Robbinsi sõnul hakkame oma voodit unetusega seostama. Uinumisele peaks kuluma kuni 15 minutit. Kui sellele läheb oluliselt kauem, tuleks teadlase sõnul voodist välja minna, keskkonda vahetada ja midagi teha, mis ei nõua mõttetegevust. Robbins soovitab näiteks sokke voltida.

Äratuse edasilükkamine

Kuigi võime arvata, et need lisaminutid lasevad meil tõeliselt välja puhata. Kuid teadlased soovitavad äratuskella helisedes lihtsalt üles tõusta. Robbinsi sõnul tuleb lihtsalt aktsepteerida, et võid pisut tusane olla, kuid kiusatusele äratus edasi lükata tasub vastu panna. Uuesti magama minnes vajub keha unne, kuid see on väga kerge madala kvaliteediga uni. Selle asemel soovitatakse kardinad akna eest ära tõmmata ja lasta tuppa võimalikult palju valgust.

Norskamine on ohutu

Norskamine võib olla ohutu, kuid see võib anda ka märku uneapnoest. Öiseid hingamispause põhjustavad uneapnoed tekitab kõriseinte lõdvestumine ja kitsenemine une ajal ning nii võivad hingamisteed hetkeks sulguda. Selle seisundiga inimestel tekib ka tõenäolisemalt kõrge vererõhk, ebaregulaarne südamerütm ning infarkt või insult. Üks haiguse ohumärk on vali norskamine. 

Populaarne

Tagasi üles