Personaaltreenerite arvamus: miks ei tasu ajada taga ideaalset vormi?

Ideaalse vormi nimel tuleb tunde trennis veeta. Foto: Dmitriy Shironosov / PantherMedia / Dmitriy Shironosov

Personaaltreenerid töötavad valdkonnas, kus lubatakse inimestele ebareaalseid tulemusi. Tulemusi, mida on väga raske saavutada ja veelgi raskem hoida. Tegelikult õnnestub see vaid kahel-kolmel protsendil, ülejäänud inimesed pettuvad ja neil tekivad süümepiinad järjekordse ebaõnnestumise pärast. 

Ideaalne vorm ei ole looduse poolt loodud ning inimesele loomupärane, vaid nõuab ranget distsipliini. See on väga raske teekond, mille läbimiseks peab metsikult vaeva nägema. Samas ei lahenda ideaalse vormi saavutamine kõiki teie probleeme, sest treenitud keha vananeb küll aeglasemalt, tervisehädad kimbutavad harvem ning enesega rahulolu vormi saavutamise eest on kõrge, kuid enamasti tuleb selle eest lõivu maksta mujal.

«Paraku on nii, et ideaalset vormi taga ajades hakkab harilikult ühel hetkel logisema miski muu. Mõelge, millest olete nõus ideaalse keha nimel loobuma – pannkoogihommikutest lastega, traditsioonilistest perekonna sündmustest või pidudest sõpradega? Ehk parim oleks leida kuldne kesktee, kus tervis ei kannata ja samas ei pea maksma lõivu teiste asjade arvelt?» tõstatasid Tervisestuudio personaaltreenerid Eric Brauer ja Lennart Steinberg küsimuse.

Nende hinnangul seavad inimesed endale sageli väga suuri eesmärke, kuigi tänapäevase kiire elutempo juures on saavutus seegi, kui inimesel on üldse aega ja võimalust treeningutes käia. «Ideaalse vormi saavutamine sõltub paljudest nüanssidest – inimese tervisest, sportlikkusest, harjumustest ning muidugi ka sellest, mida üldse ideaalse vormi all silmas peetakse. Kaks korda nädalas treenimine ei taga küll ideaalset välimust, aga kas see on üldse eesmärk? Hea vorm võiks tähendada tegelikult iga inimese isiklikku individuaalset parimat vormi,» tõdes Steinberg.

Brauer lisas, et personaaltreeneri töö on ärgitada inimesi oma tervise eest hoolitsema, aga mitte teha keskealisest pereinimesest seitsmevõistluse staari. «Liigne treenimine ei ole hea ei füüsiliselt ega mentaalselt. Alguses ollakse ikka valmis panustama mitu korda rohkem, kuid seda sügavam on kukkumine. Inimese jõudlus, treenimise vajaduse sagedus ja suutlikkus trennis käia selgub aja jooksul. Loomulikult mängib siin suurt rolli tema valmisolek ning võimalused oma tervisesse ja vormi panustada – nii füüsiline areng kui ka muud tegurid nagu töö, kodu, lapsed ja muud hobid. Kõigega tuleb arvestada.»

Mitu treeningut nädalas on piisav? Nii Eestis kui ka mujal maailmas on palju avaliku elu tegelasi, kes on avastanud enda jaoks spordi ja tervislikud eluviisid alles keskeas ning paistavad silma kena rühi ja kõrgete sportlike saavutustega. Kui nad suudavad seda taset hoida tõesti aastaid, on see tõenäoliselt tänu targale treenimisele ja spetsialistide näpunäidetele, sest paraku enamik omal käel kaalu kaotama hakkavatest inimestest püsivad kenasti vormis vaid mõned aastad. Seejärel hakkab aga nende kehakaal taas tõusma.

Miks? «Sest nad väsivad ära ja neil tekib tülgastus ainuüksi trenniriiete koti poole vaadates,» tõdes Steinberg. «Ei pea käima neli korda nädalas trennis, vaid elukestvalt piisab 1,5 korrast nädalas. Tundub vähe? Aga tegelikult nõuab see päris palju, sest elukestvalt tähendab 60 aastat järjest igal nädalal 1,5 korda treeningus käimist. Jah, kosmeetilise välimuse saavutamiseks peab mingitel ajahetkedel rohkem punnitama, kuid kui räägime pelgalt tervislikust treenimisest, on see vereringe ja närvisüsteemi töös hoidmine.» 

Treenerid lisasid, et treenitud keha vananeb aeglasemalt, tervisehädad kimbutavad harvem ning enesega rahulolu vormi saavutamise eest on kõrge. Ent kuskilt tuleb ette piir, siis tekib kasiinoefekt ning inimene ei tunne enam hingerahu, vaid tahab enamat. See on sõltuvus – trenn ja komplimendid tekitatavad hea tunde ning me tahame seda veel ja veel. Kuni murdehetkeni, kus kõigest saab korraga isu täis ja seni rõõmu teinud asjad tekitavad vastupidise efekti. Sellise «ületõmbamise» vältimiseks tuleb õppida nautima treenimist nii-öelda jao kaupa. Heaks võrdluseks on siin muusika kuulamine. Oma lemmiklugu kuulates aktiveerub naudingukeskus ja aju eraldab seratoniini. See tekitab sõltuvusliini ja tahad seda aina uuesti kuulata. Kui aga liiga palju järjest kuulad, siis tekib tülgastus. Treeninguga on sama moodi, et pigem vaikselt toimetades ollakse jätkusuutlikud.

«Inimesed tuleb panna leppima oma peegelpildiga. Lepitus toimub selle kaudu, et nad hakkavad end siis paremini nägema, kui ise selle jaoks midagi teevad. Väga oluline on võtta end käsile, näha vaeva, kontrollida oma toitumist ja jõuda samm-sammult lähemale oodatud tulemusteni. Kuid ei tohi minna äärmustesse, vaid teha teadlikuid valikud,» andsid Brauer ja Steinberg nõu.

Kommenteerib Tervisekeskuse Sinu Arst juhataja ja perearst Anneli Talvik:

Anneli Talvik. Foto: TAIRO LUTTER / PM/SCANPIX BALTICS

Füüsilisele tervisele pole hea ülekaal, kuid vaimset tervist kurnab ideaalkaalu tagaajamine. Enamik inimesi ei taha või suuda tulevikuriskide nimel täna tegutseda, sest ülekaalus inimese riskid avalduvad ju alles kümnete aastate pärast. Küll on aga ülekaalul kõrvaltoimeid, mis avalduvad kaalutõusuga samal ajal. 

Neist eriti ei räägita, sest tegemist on pisut piinlike teemadega. Kaalutõusuga muutuvad kehalõhnad vängemaks, tekib liigne higistamine ja kaob särtsakus. Inimeste liigutused aeglustuvad, nad on kohmakamad ja neil on võhma vähem, näiteks ei jaksata enam bussile joosta. Lisaks on palju kohti, kus ülekaalulistel on ebamugav ja kuhu nad seetõttu ei lähegi – spordiüritused, saunaõhtud, spaad, aga sageli ka esinduslikkust nõudvad üritused. Kas teate, kui paljud tahaksid oma pulmas olla saledamad? Enamik! Ülekaal piirab paljusid tegevusi ja head eneseteadvust, vähendab enesekindlust ja sotsiaalset heakskiitu. Pikka aega kestnuna muudab ülekaal ka keha toimimist ja tekitab haiguseid.

Enamik üle 40-aastaseid inimesi avastavad, et energiat ei jätkugi lõputult, sest ülekilode ülalpidamine on kehale kulukas ja väsitav. Üle 50-aastased inimesed hindavad kõrgelt värsket enesetunnet ja selget meelt, kuid ülekaalulistel kahjuks seda tihti ei kohta. Üle 60-aastased on teeninud juba piisavalt raha ja neil võib hakata hirm varase elust lahkumise pärast. Haigused tapavad selles vanuses juba paljusid ja normaalne kehakaal ennustab paremat tervist. Seejuures pole oluline üldse ideaalvormi taotlemine, mis võib muuta mõtlemise kibedaks ja närviliseks ning psüühikale halvasti mõjuda. Palju parem on olla õnnelik ja rahulolev lihtsalt regulaarsest liigutamisest. Arstina tean, et kerge treening toodab kehas mõnuaineid ja aitab nii keha kui ka vaimu väsimise vastu kõige paremini!