Iga päev just nii palju vähem söömine toob tervisele kasu

300 kilokalorit on võrdne umbes ühest kuklist saadava energiaga. Foto: kia cheng boon / PantherMedia / kia cheng boon

Teadlased on pikalt tundnud üht võrdlemisi usaldusväärset viisi, millega näriliste ja teiste laboriloomade eluiga pikendada. Nad vähendavad nende energiatarbimist 10–40 protsendi võrra. Strateegiat tuntakse kilokalorite piiramiseks ning see on näidanud erinevatel loomadel eluea pikenemist ja paljude vähkkasvajate ja vanadusega seotud haiguste vähenemist. 

Siiani on lahtiseks jäänud, kas kilokalorite piiramisel on sama mõju on ka inimestele. Uus intrigeeriv uuring leidis, et kui piirata noortel ja keskealistel inimestel pidevalt tarbitud energiahulka, võib see avaldada mõju nende tervisele, vahendab New York Times. 

USA riikliku terviseinstituudi poolt rahastatud uuring avaldati teadusajakirjas Lancet Diabetes & Endocrinology. Teadlased vaatasid 143 tervet meest ja naist vanuses 21-50, kes vähendasid söödud kilokalorite hulka kaheks aastaks. Nad võisid süüa kõike, kuid pidid jääma päevase kaloraaži piiresse, mis oli 25 protsenti väiksem kui tavaline.

Paljud ei suutnud eesmärgist kinni pidada. Keskmiselt suutsid osalejad vähendada päevast kaloraaži 12 protsendi võtta, mis on umbes 300 kilokalorit. Katseisikute südame ja veresoonkonna ning ainevahetuse näitajad paranesid, olenemata sellest, et need olid juba enne normi piires. Osalejad kaotasid kaalu ja keharasva. Nende kolesteroolitase paranes, vererõhk langes kergelt, veresuhkru näitajad olid paremad ning põletikunäitajad madalamad. 75 inimesest koosnev kontrollgrupp, kes kaloraaži ei piiranud, ei näinud tervises mingeid muutusi.

Mõned kasutegurid tulid sellest, et osalejad kaotasid kõvasti kaalu. Keskmiselt seitse kilo kahe aasta jooksul. Siiski paranes nende tervis rohkem, kui ainult kaalu langusest võiks oodata. Uuringu tegijad nentisid, et algselt seatud kilokalorite piiramine 25 protsendi võrra oli liiga keeruline ning osalejatel õnnestus seda täita vaid pooles mahus. Katseisikutele tehti koolitusi, neid nõustati ning nad tegid grupiteraapiat. Kuigi nad võisid katseperioodi jooksul kõike süüa, nähti, et tarbitud valgukogus jäi samaks, vähenes aga rasva ja süsivesikute söömine. Samuti sõid osalejad katse ajal tervislikumalt ning nende toit sisaldas rohkem mikrotoitaineid, vitamiine ja mineraale.