Seitse viisi, kuidas prügi tekke ennetamine tervisele teene teeb

Keskendudes pakendivabalt lihtsasti kättesaadavatele toitudele on hõlpsam puu- ja juurviljadele rohkem tähelepanu pöörata.

FOTO: Shutterstock

Eestis koguvad hoogu kampaaniad, mis julgustavad ühekordse plastiku tarbimist vähendama, teiste seas #Kõrrevaba, „Ära joo plasti“ ja „Tarbime targalt“. Millised on aga taoliste prügi ennetama kutsuvate ettevõtmiste positiivsed mõjud tervisele?

Eestis on üha suurenev jäätmeteta eluviisi kogukond, mis püüab prügi teket hoopiski ennetada. Neli aastat tagasi loodud «Pakendivaba poodlemine» on Eesti suurim jäätmeteta eluviisi Facebooki grupp. Kui kolme esimese aastaga saadi kokku 1500 liiget, siis viimase aastaga on toimunud hüppeline kasv ja nüüdseks on neid rohkem kui 5350.

Jäätmeteta eluviisi mõte on kahandada enda poolt tekitatavat prügi järgides viit põhimõtet:

  • Keeldu, sellest, mida sa ei vaja
  • Kärbi seda, mida vajad
  • Korduskasuta seda, mille puhul ei saa keelduda või kärpida
  • Käitle (ehk saada taaskasutusse) see, mille puhul ei saa keelduda, kärpida või korduskasutada
  • Komposti ülejäänu

Mõnel inimesel nagu Bea Johnsonil, Lauren Singeril või Kathryn Kelloggil õnnestub jäätmevabadus nii hästi, et aasta peale on neil ette näidata vaid purgitäis prügi. Samas võiks siinkohal mõelda purgist väljas ja teha asju vastavalt oma võimalustele ja võimetele. Paljud täheldavad edasiminekuid raha- ja ajasäästus, eluga rahulolus ja tervises. Kuidas ikkagi täpsemalt selline eluviis inimese tervisele kasulik on?

Vähem plasti sisse söömist

Inimesed neelavad Maailma Looduse Fondi sõnul aastas alla 250 grammi mikroplasti. Nädalas tuleb seda seega kokku pangakaardi jagu mikroplasti. Hetkel pole selge, kuidas see täpsemalt meie tervist mõjutab. Uuringud on praegu käimas. Teame, et osadele plastikutüüpidele on lisatud kemikaale, millel on tõendatud halb mõju inimtervisele: seksuaalfunktsioonile, viljakusele ja vähi tekkele. Plastkiudude pikaajalisest mõjust on andmeid, et need tekitavad hingamisteedes põletikku. Loomauuringutes on näidatud, et kõrgem mikroplasti tase hingamisteedes ja seedesüsteemis viib surmani ning sellel on mürgine mõju kopsudele, maksale ja närvirakkudele. Üks põhilisi sissemanustatava mikroplasti allikaid on plastpudelivesi, aga alla neelatava mikroplasti vähendamiseks tuleks kahandada ühekordsete plasttoodete tarbimist üldiselt.

Rohkem vee joomist

Nii toitumisnõustajate, arstide kui ka hambaarstide soovitus on janu korral juua lisanditeta joogivett. Terve inimene võiks juua siis, kui tal on janu. Oma korduskasutatava ja korraliku veepudeli kaasas kandmine aitab kurgu kastmist lihtsamaks teha. Vee joomine avaldab mõju kogu keha tervisele nahast seedesüsteemini, kuna enamik keha rakkudes toimuvatest protsessidest vajavad vett.

Tervislikum toitumine

Keskmine eestlane sööb liiga vähe köögivilju. Päevas soovitatav minimaalne kogus on aga 300 grammi. Keskendudes pakendivabalt lihtsasti kättesaadavatele toitudele on hõlpsam puu- ja juurviljadele rohkem tähelepanu pöörata. Suurema osa Tervise Arengu Instituudi (TAI) loodud toidupüramiidist moodustavadki köögiviljad. Suur hulk püramiidis olevatest toidudest on pea igas hästi varustatud tavapoes lahtiselt kättesaadavad.

Tervislikumad suupisted

TAI toidupüramiidist järeldub, et maiustustel peaks olema väike roll. Samas keskmise eestlase toidupüramiidi ots läheb maiustuste arvelt laiaks. Šokolaadibatoonid ja kohukesed on enamasti pakendatud. Kui inimene võtab eesmärgiks pakendi vältimise, siis võib ta impulsiivse magusaisu korral haarata hoopis vitamiinirikka puuvilja, milles on oluliselt vähem kaloreid. Ka pähkleid saab näksimiseks oma kotti osta.

Tervisele ohutumad kodused puhastusvahendid

Nüüdseks lõppenud «Mõtle, mida tarbid» kampaania juhtis muuhulgas tähelepanu sellele, et tavaliselt testitakse kodukeemiatoodete ohutust ühekaupa. Kodus kasutatavad erinevad puhastusvahendid võivad õhus teadmata mõjuga kemikaalikokteiliks seguneda ja muuta koduse õhu saastunumaks kui linnaõhk. Suure osa kodustest puhastustöödest saab ära teha äädika ja soodaga. Ökopoodidest saab lahtiselt oma anumasse osta ohutumaid puhastusvahendeid, mida paljud jäätmeteta eluviisi viljelejad eelistavad.

Vähem kola, vähem stressi

Jäätmeteta eluviisi suur osa on minimalism, mis paneb inimest küsima, mida ta päriselt vajab. Liigsed objektid kodus tõstavad eriti naiste stressitaset. Kola täis kodu segab meie keskendumist ja suurendab ülekaalulisuse tõenäosust. Seega, enda ümbritsemine asjadega, mis meid päriselt teenivad ja rõõmustavad, aitab neid probleeme vähendada.

Kasulikumad prioriteedid elus

Minimalistlikult elavate inimeste õnn tuleb sisemistest eesmärkidest – lähedastest suhetest, enesearengust jne. Võrdluseks, eeskätt materialistlike väärtustega inimesed on õnnetumad neist, kes väärtustavad kõrgeimalt armastust lähedaste vastu. «Kellel on kõige ägedamad asjad» rallit on raske võita, sest asjade emotsionaalne ja rahaline väärtus devalveeruvad kiiresti. Sotsiaalsetele suhetele rõhu asetamine on aga üks olulisimaid pikaealisuse ja eluga rahulolu ennustajaid.

Populaarne

Tagasi üles