Vastused 2019. aasta kõige rohkem guugeldatud terviseküsimustele

Kui tihti terviseküsimustes dr. Google poole pöördud?

FOTO: Shutterstock

Paljud meist loodavad oma terviseküsimuste lahendamisel esmalt dr. Google peale. Terviseportaal uuris, millistele terviseküsimustele inimesed sel aastal otsingumootorit kasutades vastust leida püüdsid.  

Forbes tõi välja kõige sagedasemad tervisealased küsimused, millele inimesed sellel aastal Google otsingust vastust üritasid saada. Ka terviseportaal ei jätnud 2019. aastal neid teemasid tähelepanuta. 

1. Kuidas alandada vererõhku?

Kui tegu ei ole just hädaolukorraga, ei peaks esimene valik vererõhu alandamiseks olema kunagi ravimid. Elustiilimuutused on vererõhu stabiliseerimises väga efektiivsed ning kasu saab soola ning alkoholi tarbimise vähendamisest, aktiivsest eluviisist, stressi maandamisest ja mediteerimisest. Küsi abi oma perearstilt, kes oskab soovitada just sulle sobivaid lahendusi.

2. Mis on Keto?

Keto on lühike versioon ketogeensest dieedist ehk keto-dieedist. Tegu on toitumiskavaga, kus on väike osakaal süsivesikutel ja suur rasvadel, mis moodustavad kuni 90 protsenti päevasest energiast. Toitumiskava põhineb teoorial, et kui kehal jääb süsivesikutest puudu, tuleb ainevahetusel pöörduda energia saamiseks ketoonkehade poole. Ketoonkehad on maksas ladestunud rasv. Dieedi lihtsus ning sellega kaasnev kiire kaalukaotus on selle äärmiselt populaarseks teinud. Samuti on sellest saanud eraldi äriharu koos raamatute, toodete, toitude ja seminaridega. Siiski ei ole teadlased veel päris kindlad, kas tegu on tervisliku kaalu kaotamise ja säilitamise viisiga, sest pikaajalisi tõendeid lihtsalt ei ole. Dieedi võimalikud riskid on toitainete puudus, mida saaksime muidu puuviljadest, köögiviljadest ja täisterast, maksa ja neerude ülekoormamine, kõhukinnisus,

3. Kuidas luksumisest vabaneda?

Teaduslikult tõestatud viisi luksumisest vabanemiseks ei ole, sest selle kohta on raske uuringuid teha, sest luksumist on võimatu ette ennustada. Rahvalikud nõuanded diafragmas esinevate soovimatute kokkutõmmete lõpetamiseks on näiteks hingamise muutmine, paberkotti hingamine, põlvede kõhu alla tõmbamine ja ette kummardumine, vee joomine või hinge kinni hoidmine. Kuigi luksumisest vabanemiseks lollikindlat meetodit ei ole, teame vähemalt nüüd, miks inimesed üldse lukusvad. Novembris avaldatud uuringus leiti, et see mängib olulist rolli inimese arengus, aidates beebidel hingamist korrastada. Luksumisel ei ole teadaolevalt täiskasvanutele mingit kasu ning see võib teadlaste sõnul olla igand varasest eluperioodist, mis pole mingil põhjusel ära kadunud.

4. Kui kaua kestab gripp?

Ilma tüsistusteta kestab gripp 3-7 päeva. Nõrga immuunsusega eakatel ja väikelastel võib gripp muutuda tüsistumisel aga väga tõsiseks. Enamik täiskasvanuid on nakkusohtlikud päev enne sümptomite tekkimist ja kuni viis päeva pärast haigestumist. Ühel kolmandikul gripiga nakatunutest ei teki isegi sümptomeid, kuid nad võivad viirust siiski levitada, mistõttu on vaktsineerimine kõige turvalisem viis enda ja oma lähedaste kaitsmiseks. Sageli ei olegi aga tegu gripiviiruse, vaid mõne muu sarnase kuid vähem ohtliku viirusega.

5. Mis põhjustab luksumist?

Pole täiesti selge, mis tekitab ajutist luksumist. Tegu võib olla liigse toidu või õhuga kõhus, äkiline temperatuurimuutus, stress või elevus. Krooniline või sage luksumine võib aga viidata massile või põletikule, mis diafragmat närve ärritab. Teatud ravimid või tõsised meditsiinilised seisundid, nagu diabeet, neerupuudulikkus ja entsefaliit võivad samuti luksumiseni viia.

6. Mis tekitab neerukive?

Neerukivid tekivad kaltsiumi või kusihappe kuhjumisel ja nendest moodustuvad kivikesed, mis võivad põhjustada valu urineerimisel.

Muude sümptomitena võivad kaasneda valu küljes või seljas, pruuniks või roosaks muutunud uriin, hägune uriin, iiveldus, oksendamine, valu intensiivsuse muutumine, palavik, külmavärinad, väikeste koguste urineerimine korraga. Vaata, millised tervisehädad tekitavad valu urineerimisel.

7. Mis on HPV?

HPV on inimeselt-inimesele leviv viirus, millega nakatub elu jooksul ligi 80 protsenti inimestest. Mõned papilloomiviiruse tüübid võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas ning suuõõnes. Emakakaelavähk moodustab 80 protsenti inimese papilloomiviirustest tingitud kasvajatest.

8. Kuidas alandada kolesterooli?

Niisiis tuleb meeles pidada, et ohtlik ei ole mitte igasugune kolesterool, vaid veres ringlev oksüdeerunud ehk rääsunud kolesterool. Kolesterooli ainevahetuse probleeme võivad muu hulgas tekitada kilpnäärme töö häirumine (vähene FT3 ehk trijoodtüroniin) ja uneapnoe.

Kolesterooli oksüdeerumisele aitab kaasa rafineeritud süsivesikutest ja suhkrust nõrguv toidusedel ning transrasvade ja oomega-6-rasvhapete liig menüüs.

Kolesteroolilangetajad (statiinide) takistavad efektiivselt kolesterooli tootmist maksas ja langetavad seeläbi kolesteroolinäite, kuid takistavad organismile oluliste antioksüdantide ja südamelihasele vajaliku koensüüm Q10 tootmist.

Kiudainerikkad taimsed toidud vähendavad kolesterooli imendumist sooltes, seovad üleliigse ja aitavad kehast väljutada. Oomega-3-rasvhapped suurendavad HDL-kolesterooli hulka ja vähendavad kolesterooli oksüdeerumise ohtu. Küüslauk kaitseb veresooni, takistades kolesteroolil arteriseintele liimuda. Luteiini sisaldavad toidud kaitsevad arteri seinu kolesterooliladestuse eest, hoides ära ummistumise ja vähendades infarkti ohtu. Rikkalikult luteiini sisaldavad tumerohelised lehtviljad (spinat, lehtpeet, kale ehk lehtkapsas, brokoli), aga ka porgandid ja tumedad marjad (mustikad, mustad sõstrad, vaarikad, maasikad).

9. Kui palju kilokaloreid peaksin päevas sööma?

Tihti soovitatakse naistel süüa 2000 kilokalorit ja meestel 2500 kilokalorit päevas. Siiski on soovitused väga üldised, sest päevane energiavajadus sõltub kehakaalust, füüsilisest aktiivsusest ja vanusest. Samuti on vahe selles, millist toitu energiaks tarbitakse. Töödeldud toitudel võib kehale olla teistsugune mõju kui tasakaalustatud toitumisel. Vaata ka artiklit märkidest, mis näitavad, et sööd dieeti pidades liiga vähe.

10. Kui kaua alkohol organismis püsib?

See, kui kiiresti keha alkoholi lagundab sõltub väga paljudest erinevatest teguritest: vanusest, kehamassist, soost, üldisest tervisest ja ainevahetusest. Keskmiselt suudan keha vereringest alkoholi puhastada 0,015 promilli tunnis. Hingamistest suudab alkoholi tuvastada 12 tundi peale joomist, uriinitest 3-5 päeva, mistõttu pole enne rooli istumist mõistlik juua.