Nii mitu minutit trenni iga päev pikendab eluiga kolm aastat

Enamik trennist hoidumise põhjustest on tegelikult mõttetud. Foto: Shutterstock

Teadlased on kindlaks teinud, et regulaarne trenn aitab ennetada mitmeid kroonilisi haiguseid, parandada elukvaliteeti ning pikendada eluiga. Selleks, et trenn ei oleks tüütu kohustus, vaid normaalne osa igapäevaelust, tuleb loobuda trenniga seonduvatest ettekäänetest ja valearusaamadest.

Inimene, kes ei ole harjunud trenni tegema, võib olla kuskilt kuulnud või lugenud, et selleks, et trennist kasu oleks, peab seda tegema kas 30, 45 või 60 minutit päevas. Kui see ei tundu esialgu jõukohane, võib inimene mõelda, et tal pole mõtet isegi alustada, kuid tegelikult on ka kümnest minutist inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele suur kasu. Taiwanis korraldatud uuringust selgus, et vaid 15 minutit trenni iga päev pikendab eluiga kuni kolme aasta võrra. Kõige olulisem on harjutada sisse harjumus end iga päev liigutada ning kui esialgu leiab inimene aega ja jaksu 15 minutiks päevas, on see enam kui piisav.

Levinud väärarusaam on see, et regulaarselt trenni tegevad inimesed peavad ennast selleks sundima või et trenn on tüütu kohustus, mida ei ole võimalik nautida. Enamik inimesi teab, et füüsiline aktiivsus on oluline, kuid sageli süüdistatakse passiivsuses motivatsioonipuudust. Tegelikult on selle taga üldjuhul ebakindlus, ajapuudus või ebapiisavad teadmised selle kohta, millist trenni teha või kust alustada.

Väär on ka arvamus, et trenni ainus otstarve on kaalu kaotamine, sest füüsiline aktiivsus tagab lisaks heale vormile ka hea tervise. Regulaarne trenn ennetab diabeeti, vähki, südamehaiguseid, dementsust ning aitab hoida vererõhku ja veresuhkrut normi piires. Samuti aitab trenn leevendada artriidi sümptomeid, parandab unekvaliteeti, leevendab depressiooni ja ärevuse sümptomeid ning annab inimestele energiat juurde.

Sage ettekääne on ajapuudus ja pärast tööpäeva painav väsimus, kuid teadusuuringutest on selgunud, et regulaarne trenn annab inimestele energiat juurde. See tähendab, et kui väsinud inimene teeb pärast tööpäeva 15 minutit trenni, tunneb ta end ülejäänud õhtu vältel paremini ning erksamalt. Regulaarne trenn suurendab inimese energiataset kogu päeva vältel.

Samuti levinud ettekääne mitte trenni teha on see, et trenn on igav, nüri või tüütu ning inimene lihtsalt ei taha sellega tegeleda. Selleks, et igavust vältida, saab näiteks kiirkõnni või jooksutrenni kõrvale kuulata audioraamatuid või raadiosaateid, teha trenni koos sõbra või pereliikmega või valida trenniks mõni looduskaunis koht. 10–15 minutit trenni päevas ei tohiks olla liiga pikk aeg, et inimesel iseenda mõtetega igav hakkaks. Samuti on oluline pakkuda kehale ja vaimule vaheldust, mis tähendab, et proovida tasub erinevaid trenniliike ning ka see aitab igavust vältida.