Insuldist taastumine on meeskonnatöö

Kadri Tammepuu
, Meie Eesti toimetaja
Copy
Kuigi süstoolsel vererõhul on suurem mõju, ennustavad südameataki või insuldi riski mõlemad - nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk.
Kuigi süstoolsel vererõhul on suurem mõju, ennustavad südameataki või insuldi riski mõlemad - nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk. Foto: Shutterstock

«Insuldiprojektis paneme rõhku sellele, kuidas inimest pärast haiglast lahkumist senisest paremini toetada,» ütles Tartu ülikooli kliinikumi insuldiprojekti juht Liina Pääbo saates «Patsiendiminutid».

Eestis haigestub insulti aastas keskmiselt 3000 inimest ja arstide hinnangul tuleb haigeid 15 aasta pärast umbes kolmandiku võrra juurde. Insult on salakaval haigus, mille hoiatavaid märke peab oskama lugeda nii inimene ise kui tema lähedased, neid õpetatakse täna isegi koolilastele: tihti tekivad ootamatud kõne- või mäluhäired, üks suunurk vajub viltu, üks käsi ei liigu – inimese kehapooled käituvad erinevalt.

Tähtis on kiiresti kutsuda abi ja jõuda haiglasse. «Alates möödunud aasta algusest on Eestis insuldiravi korraldatud nii, et kõik ägeda insuldi saanud inimesed viiakse keskhaiglatesse ja maakonnahaiglates aktiivravi ei pakuta, Lõuna-Eesti inimesed tuuakse näiteks ravile kliinikumi,» selgitas Pääbo.

Insuldi puhul on võtmetähtsusega tagada järjepidev ravi, mis igal pool ja kõigile ühtemoodi pole täna kättesaadav. Eelmisel nädalal jagas haigekassa nelja haigla vahel laiali veidi üle miljoni euro, et sõltumata elukohast saaksid inimesed tulevikus vajaliku järel- ja taastusravi. Üks toetuse saajatest oli ka kliinikum. «Paneme end inimese sussidesse ja mõtleme, kuidas teda raviteekonnal paremini toetada. Näiteks võiks igal inimesel enne haiglast koju minekut olla kokku lepitud visiidiaeg taastusravisse, et ta teaks, mis järgmiseks juhtub,» rääkis Pääbo.

Raskema haigusega patsientidele plaanitakse pakkuda koordinaatorit, kes jälgib taastumise ajal, kuidas patsiendil läheb ja toetab ka tema lähedasi. «Tahame arstidelt koormust vähemaks saada,» ütles Pääbo, kelle sõnul pakutakse seda rolli sotsiaaltöötajale või õele. «Koordinaator võtab ühendust ka perearstiga, et viimane teaks, milline nimistu patsient vajab edaspidi rohkem tähelepanu.»

Pääbo sõnul peab taastusravi olema kättesaadav kõigis ravi etappides ja inimene peab saama igas haiglas parimat abi. «Selleks koolitame maakonnahaiglates välja insuldiõed. Insuldijärgsed kahjustused ei ole patsientidel ühesugused ja vajavad seepärast erinevat hulka spetsialiste.» Taastumise toetamine on meeskonnatöö, kus lisaks arstile, õele ja hooldajale täidavad olulist rolli ka füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog ja logopeed ning inimene ise peab suutma vähemalt kolm tundi päevas aktiivselt teraapias kaasa lüüa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles