Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Professor selgitab, kuidas töötavad koroonavaktsiinid

Ana Rebane FOTO: Erakogu

Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane avab, kuidas töötavad Pfeizeri ja Moderna RNA vaktsiinid ning miks peab see vaktsiin olema säilitamiseks külmutatud.

Professor Ana Rebase sõnul kujutavad need vaktsiinid endast lipiidsesse pakendisse pandud koroonaviiruse ogavalku kodeerivat informatsiooni (inglise keeles messenger) ehk mRNA-d.

Kui vaktsiin süstitakse lihasesse, siis kõige kergemini korjavad selle endasse immuunrakud, täpsemalt dendriitrakud. «Nendes rakkudes sünteesitakse mRNA järjestuse põhjal viiruse ogavalk, mis tuntakse ära kui kehavõõras valk. See lagundatakse ja selle jupid esitatakse dendriitraku pinna koesobivuskompleksi MHCII abil järgmistele immuunrakkudele, milleks on T-rakud,» kirjeldas Rebane. Ta ütles, et kokkuvõttes käivitatakse immuunvastuse kaskaad, mille tulemusena tekib organismis immuunmälu ogavalgu suhtes.

«Lipiidne pakend aitab mRNA-l rakkudesse siseneda ja on ka vajalik, et mRNA rakus leiduvate ensüümide poolt liiga kergesti ei lagundataks. Lisaks on ogavalgu RNA ise tehtud võimalikult organismi enda mRNA sarnaseks. Selleks pannakse mRNA mõlemasse otsa RNA elemendid, mis on pea kõigil teistel valku kodeerivatel mRNA-del,» rääkis ta.

Vaktsiinide külmutamine

Teadaolevalt peab praeguseks väljatöötatud koroonaviiruse vaktsiine säilitamiseks ja transpordiks külmutama, aga miks see nii on? Professor Rebase sõnul on see esmalt vajalik selleks, et lipiid-mRNA kompleks koos püsiks, sest kui antud kompleksi edasi-tagasi sulatada ja külmutada, nagu see lennutranspordil juhtub, siis ta laguneb. Samuti tikub edasi-tagasi külmutamisel lagunema RNA molekul ise.

Kui Pfeizeri vaktsiini peab säilitama -80 °C kraadi juures, siis Moderna vaktsiini puhul piisab -20 °C või lühemaajaliselt isegi +4 °C temperatuurist. «Võib oletada, et kuna säilitamistingimuste katsetamiseks ei ole olnud piisavalt aega ja kuna klassikalisest laboritööst on teada, et RNA säilib külmkapis hästi -80 °C temperatuuri juures, siis Pfeizeri puhul mindi lihtsalt kindla peale välja. Samas on Moderna seda tüüpi vaktsiinide arendusega töötanud juba mitmeid aastaid ning seetõttu võisid nad ekstrapoleerida oma teadmisi teiste sarnaste vaktsiinide kohta,» arutles Rebane. Ta lisas, et üks säilitamistemperatuuri erinevus võib tulla ka sellest, et Moderna on oma varasematele kogemustele tuginedes suutnud teha stabiilsema lipiid-mRNA kompleksi ja mRNA molekuli.

Professor Ana Rebase arutluse aluseks on The New York Times`is ilmunud ülevaade «How Moderna`s Vaccine Works».

Tagasi üles
Back