Kardioloog Ene Pullisaar: väga kahjulik on kõhuõõne rasv – sellised peaksid olema mõõdud
29. mai 2021, 08:30
/nginx/o/2021/05/29/13810676t1h2215.jpg)
«Hästi kahjulik on südame-veresoonkonna seisukohast kõhuõõne rasv ehk kõhu rasvumine,» nendib dr Ene Pullisaar, Lääne-Tallinna Keskhaigla kardioloog.
«Kui inimene on õuna kujuga, rasv läheb rohkem puusadesse, siis see ei ole nii ohtlik südamele. Eriti ohtlik on just vistseraalne kõhurasv,» ütleb dr Pullisaar ajakirjas Tervise Meeter.
Vööümbermõõt peaks meestel arsti sõnul haiguste preventsioonijuhiste kohaselt jääma alla 94, naistel alla 80 sentimeetri. Kehamassiindeks peaks olema 20-25kg/m2. «Vererõhk peaks olema kindlasti alla 140/90 mmHg – kui see on korduvalt mõõtmisel kõrgem, peaks arsti juurde pöörduma, et kontrollida, kas ei peaks hakkama ravima medikamentoosselt. Muidugi üks ravivariant on ka liikumine ja toitumine,» tähendab ta.
Kolesterooli väärtus ei tohiks tavapopulatsioonis olla üle 5mmol/L. Kui inimesel on olnud südamelihaseinfarkt või ta on kõrge riskiga, siis peaks kolesterool veel madalam olema.
«Hea südametervise juurde kuulub lisaks liikumisele kindlasti tervislik toit, mis aitab normaalsena hoida nii veresuhkrut kui kehakaalu. Kahtlemata omatehtud toit on tervislikum kui kiirtoit.»
Teatud vanuses võiks lasta regulaarselt kontrollida veresuhkrut. «Haiglasse tuleb inimesi, kellel mõõdetakse veresuhkruks 20-30 millimooli/ L, mis on väga kõrge ja ta ei ole enne seda teadnud. Kui veresuhkur on kõrge, siis ainevahetus muutub ja organismis tekivad kahjustused, mida oleks saanud ära hoida. Kõrgendatud riskiga inimesed on näiteks need, kelle sugulastel on esinenud enne 55. eluaastat meestel ja naistel <alla 60 aju – või südameinfarkt – nemad peaksid eriti jälgima oma tervist ja käima kontrollimas, kui on võimalik,» selgitab Pullisaar.
Hea oleks toituda väiksemate koguste kaupa ja tihedamini. Süües peaks eelistama vähe küllatunud rasvu, täisteratooteid, puu- ja köögivilja ning kala.
«Taldrikureegel on peab endiselt paika – pool taldrikut peaks olema juurvilja, neljandik liha või kala, ja neljandik näiteks riisi-kartulit,» sõnab kardioloog.
Põhja-Karjalas projekt sai alguse 1972. aasta alguses kui riiklik näidisprojekt südame/veresoonkonna haiguste vältimiseks — juurviljade hinnad langetati ja inimesi motiveeriti tervislikele eluviisidele ja tänu sellega vähenes suremus ligi 75 protsenti.
«Meil on väga häid toitumisspetsialiste – inimesed koostavad oma päeva kohta toitumispäevikuid. Need vaadatakse üle spetsialist poolt ja vastavalt selle muudetakse harjumuspärast toitumist. On andnud häid tulemusi,» soovitab arst.
«Olen paljudele patsientidele soovitanud, et väga hilja õhtul ei tohiks süüa, see on kindel viis kaalutõusuks. Ehkki on palju inimesi, kel pole hommikust toiduharjumust, see on individuaalne – eriti palju siiski õhtul pärast kuut-seitset süüa ei soovita. Näiteks juur-või puuvilju eelistades.»
«Osata stressiga toimetada on väga tähtis südame tervise seisukohalt,» lisab kardioloog.
Ta ütleb, et südame-veresoonkonna haigused on probleem number üks, millesse surevad kõige rohkem nii mehed kui naised. Näiteks 60-aastase naise risk on sarnane 50-aastase mehe riskiga südame/veresonnkonna haiguste suhtes.
«Esimene samm on võib olla elustiili muutes raske, aga tulemus on hea,» kinnitab dr Pullisaar.