Unearst Heisl Vaher räägib, mis tagab hea une ja millal teha trenni

Regulaarsed uneajad aitavad tagada sügavama une. Foto: Shutterstock

«Valgus on põhiline sammuandja une-ärkveloleku rütmis. Magamistuba peaks olema nagu koobas,» ütleb Fertilitas kõrva-nina-kurgu- ja unearst Heisl Vaher.

«Une-ärkveloleku eest vastutavad keskused inimese ajus saavad oma põhilise, kõige tugevama signaali valguse vaheldumisest ööpäevas,» nendib dr Vaher. Valguse vaheldumine mõjutab kehas mitutsada erinevat tsirkadiaanset ehk ööpäevast rütmi. Need on omavahel seotud – näiteks toitumise rütm mõjutab oluliselt unerütmi – hilisõhtune grill-liha käntsakas ei ole und toetav. «Õhtustel toitudel võiks olla väike, aga kindel rõhk. Õhtusöögi võiks nimelt panna kokku trüptofaanirikastest toiduainetest. Seal võiks näiteks olla väherasvane linnuliha, muud väherasvased ja valgurikkad tooted, erinevad puu- ja köögiviljad. Tüptofaan mõjutab organismis heaoluaine serotoniini hulka ja tasakaalu. Kui heaoluained on tasakaalus, jääme ka hästi magama,» ütleb Vaher. Arst märgib, et keha vajab umbes kaheksatunnilist puhkust ja oluline on selle regulaarsus.

Kehatemperatuur peab uinumiseks langema

Une ja ärkveloleku rütmi reguleerimine läbi valguse, toidu ja füüsilise aktiivsuse loob vundamendi uinumiseks. «Valged õhtud ja ööd on ühest küljest kindlasti väga oluline heaolu allikas, eriti pärast koroona-aega. Need ajendavad kvaliteetset suhtlust lähedaste, sõpradega ja annavad seeläbi turvatunnet. Juba üle aasta on kestnud olukord, kus oleme nagu ära lõigatud normaalsest suhtlusest – ärevus on madalam, kui tunnetame, et sotsiaalne keskkond on taastumas. Inimene on sotsiaalne, ta vajab normaalset suhtlust selleks, et ka rahulikult magada.»

Tasub aga teada, et teisalt ei soodusta uinumist, kui pakkuda ajule õhtusel ajal ohtralt stimulatsiooni. «See on põhjus, miks tahaksime, et nutiseadmed oleksid maha keeratud, ja miks ei ole õhtusel ajal hea vaadata väga ärevaid uudiseid ega lugeda ülipõnevat raamatut – see võib olla vastunäidustatud heale unele. Suure infohulga alla liigitub ka pikk valge õhtu, mis annab meie ajule ja kehale signaale, et on valge, on tegevust, päev kestab edasi!» nendib arst.

«Kui infot muudkui tuleb, siis keha ei saa aru, et nüüd oleks vajalik südame löögisagedust alandada, mõttetegevust aeglustada. Lisaks peaks rahulikuks magama jäämiseks toimuma väike, aga oluline kehatemperatuuri langus, mis soodustab melatoniini produktsiooni – selle hulk suureneb ja saame uinuda. Meie keha ongi üks kellavärk ja mida regulaarsem ajakava ka suvisel ajal, seda parem.»