Füsioterapeut annab nõu, mida teha valu korral

Foto: Shutterstock

Paljud inimesed pelgavad valu korral end rohkem liigutada ja treenida. Tegelikult ei peaks alati valu korral liikumist minimaalseks muutma.

Kindlasti ei ole mõistlik liigutada tugeva valu korral ja nii-öelda hambad ristis valu kannatama. Samas, läbi mõõduka valu liigutamine on vägagi mõistlik tegevus.

2017. aastal avaldatud teadusartiklis toodi välja, et kui kroonilise lihas-skeleti süsteemi valude korral sooritada harjutusi läbi mõõduka valu, siis lühiajalised (≤3 kuud) tulemused valuravis olid paremad võrreldes sellega, kui harjutustel välditi valu. 

Keskmised (3–12 kuud) ja pikaajalised (≥12 kuud) tulemused ei erinenud. Küll aga järeldati veel, kui teha harjutusi läbi mõõduka valu, siis on võimalik treenida suuremate koormustega ja valu vältimine ei ole harjutusi ja erinevaid tegevusi sooritades mõistlik. 

Kuidas kasutada selle uuringu põhimõtteid igapäevaelus ja sportides?

Kui oled näiteks vigastanud reielihast, mis on rattasõidu ajal valulik, siis rattasõidu ärajätmine ei ole alati kõige mõistlikuim tegevus. Kui on võimalik sõita nii, et valu jääb kümnesel skaalal 3–4 palli juurde, siis see tegevus ei süvenda vigastust.

Kui aga oled näiteks 45 minutit sõitnud ja valu muutub tugevaks (enamasti üle 3–4 palli), siis on mõistlik sõitmine selleks korraks lõpetada ja näiteks ülejärgmisel päeval proovida taas.

Wong-Bakeri nägude skaala puhul abistavad patsienti tema valu tõsiduse kirjeldamisel erinevad näoilmed. Foto: Tallinna tervishoiu kõrgkool

Niimoodi talitades võib iga 3–4 treeningu tagant aeg, kus valu püsib 3–4 palli juures, järjest pikeneda ja varsti on võimalik sõita juba arvestatava koormusega. Kindlasti ei tohiks aga sportimist alustada, kui valu on treeningu alguses üle 3–4 palli. Tegevuse käigus võib küll valu alaneda ehk keha saab soojaks, aga sageli viib selline tegevus siiski valu ja vigastuse süvenemiseni.

Eelnev jutt ei kehti mitte ainult sportimise, vaid ka igapäevategevuste kohta. Näiteks, kui esineb alaseljavalu ja ette kummardamine on valulik, siis pole vajalik seda tegevust vältida.

Kõige lihtsam teraapia, mida saad kodus ise teha ilma, et peaks välja mõtlema erilisi harjutusi, on päeva jooksul sooritadagi ette kummardamist valu piirini või valuni, mis ei too pisaraid silma ega pane vandesõnu kasutama.

Seega, läbi mõõduka valu liigutamist ei tule karta, tihti peab aga olema enda vastu aus ja valu põhjustava tegevuse lõpetama, kui valu intensiivsus on suurem kui 3–4 palli.

Millal on mõistlik tarvitada valuvaigisteid?

Tipp- ja harrastusspordis näeb sageli seda, et sportlased võtavad valuvaigisti sisse ja jätkavad sportimist. Sageli ei ole see mõistlik, sest valu on keha kaitsereaktsioon ja kui valuvaigistite toel tegevust jätkata, siis me ei saa enam aru, millal meie tegevus muutub meie keha kahjustavaks.

Samas on aga olukordi, kus valuvaigistite kasutamine on omal kohal. Nagu juba öeldud, siis tugevat valu ei ole mõistlik kannatada. Liigutusi, kus valu ületab 3–4 palli, tuleks võimalusel vältida. Kui suudad igapäevategevusi jätkata nii, et suudad vältida tugevat valu, siis ei ole mõistlik valuvaigisteid tarvitada.

Küll aga, kui esineb kõrge intensiivsusega valu ka rahuolekus, nt istudes, lamades, magades jne, siis võib valuvaigistite tarvitamine olla omal kohal, sest pidev tugeva valu kannatamine kurnab närvisüsteemi ja valu võib veelgi süveneda.

Sageli on ka olukordi, kus päeva jooksul toimetades valu ei sega, aga öösiti takistab magamist. Sellisel juhul on samuti valuvaigisti võtmine õigustatud, sest valu ja vigastuste ravis on korralik uni võtmetähtsusega. Kindlasti peaks enne valuvaigistite tarvitamist konsulteerima spetsialisti või perearstiga.