Kaks tegurit, mis aitavad ära hoida uneapnoe tekkimist

Foto: Shutterstock

Füüsiliselt aktiivsem olemine ja vähem televiisori ees istutud tunde on seotud oluliselt väiksema obstruktiivse uneapnoe (OSA) tekkimise riskiga, selgus Euroopa hingamisteede ajakirjas avaldatud uutest uuringutest.

See on esimene uuring, kus hinnatakse samal ajal kehalist aktiivsust ja istuvat käitumist seoses obstruktiivse uneapnoe (OSA) riskiga, kirjutab Medical Xpress. 

Obstruktiivne uneapnoe on seisund, kus hingamine peatub ja algab une ajal mitu korda. See vähendab vere hapniku taset ja õhu juurdepääs hingetorru väheneb või katkeb. Sümptomite hulka kuuluvad norskamine, unehäired ja ülemäärane väsimus. Uneapnoe komplikatsioonide hulka kuuluvad kõrge vererõhu, insuldi, südameataki ja II tüübi diabeedi suurenenud risk. 

Hinnanguliselt mõjutab OSA kogu maailmas umbes ühte miljardit täiskasvanut vanuses 30–69 eluaastat. 

Uuringut juhtis USA Brighami naistehaigla ning Harvardi meditsiinikooli dotsent ja epidemioloog Tianyi Huang. Kokku uuriti enam kui 138 000 USA meeste ja naiste terviseandmeid, kellel perioodi alguses ei olnud kliiniliselt OSA-d diagnoositud. 

Uuringu 10–18-aastase jälgimisperioodi lõpuks teatati OSA diagnoosidest 8733 osalejal. Arvesse võeti ka osalejate kehamassiindeks ja tervisekäitumine suitsetamise või alkoholi tarvitamisega seoses. 

Kui teadlased võrdlesid inimesi, kes käisid nädalas kaks tundi keskmise tempoga kõndimas, inimestega, kelle aktiivsus oli võrdne kolme tunni jooksmisega nädalas, leidsid nad, et kõrgema aktiivsusega osalejatel oli 54% madalam OSA tekkimise oht.

Inimestel, kes veetsid telerit vaadates üle nelja tunni päevas, oli OSA risk 78% kõrgem kui vähem istuvatel inimestel, istuva töö tegijatel oli aga 49% suurem OSA risk.

Andmed näitavad, et inimeste jaoks, kes peavad veetma iga päev pikki tunde istudes, näiteks kontoritööga inimesed, võib füüsilise aktiivsuse suurendamine vabal ajal vähendada OSA riski.

«See uuring lisab tõendeid aktiivse eluviisi säilitamise olulisuse kohta kopsuhaiguste ennetamisel ja on julgustav, et isegi väike kehalise aktiivsuse suurenemine või istuvate tundide vähenemine võib anda potentsiaalset kasu,» kommenteeris tulemusi Suurbritannia kuningliku Bromptoni haigla Euroopa hingamisteede seltsi president professor Anita Simonds. 

Artikkel ilmus esimest korda 7. mai 2022.