/nginx/o/2021/07/27/13947397t1hde7c.jpg)
Liikumise jälgimine ja muutmine tehnoloogia mõjul on juba mõnda aega kasvutrendis ega kuulu enam ainuüksi tippspordi valdkonda. Spordibioloog Kristjan Port selgitab, kuidas on oma terviseandmete lihtsam jälgimine mõjunud soovile parandada saavutusi ja liikumisharjumusi.
Tallinna Ülikooli spordibioloogia professori Kristjan Pordi sõnul on innovatsioon spordi- ja tervisevaldkonnas seotud täna eeskätt just erinevate näitajate ja tulemuste monitoorimisega.
«Inimeste arvamused nende kehalisest aktiivsusest ja tervisliku eluviisi mõõdikutest ei lange tihti kokku tegelike näitajatega, kusjuures enda panust hinnatakse sageli tegelikkusest paremaks,» märgib Port.
Lähitulevikus oodatakse näiteks nutikelladelt ka veresuhkru mõõtmise võimalust ja kehatemperatuuri püsivat monitoorimist, mis lihtsustaksid paljusid seniseid tervisetoiminguid.
Samas nendib ta, et see fakt ei ole inimeste motivatsiooni vähendanud ning pigem eelistatakse kursis olla adekvaatsete andmetega.
Huvi kasvu terviseandmete monitoorimise vastu kinnitab ka tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina.
«Tavakasutajate huvi tervise ja sportimisega seotud andmete kättesaadavuse ja analüüsimise vastu on tõusnud just viimastel aastatel, aga eeskätt pandeemiaperioodil, mil on hakatud otsima randmele seadmeid nii vere hapnikusisalduse mõõtmiseks kui naha temperatuuri pidevaks monitoorimiseks,» märgib ta.
Tehnoloogia positiivne või negatiivne mõju inimesele on individuaalne
Tehnoloogia kasutamise efekt on Pordi sõnul kahesuunaline ja oleneb inimesest endast – ühest küljest väheneb kehalise töö vajadus, samas kui teisalt aitavad iga päev kasutatavad vidinad monitoorida igapäevast liikumist ja motiveerivad suurendama kehalist aktiivsust.
Tänavapildis väljendub see Pordi sõnul eeskätt just aktiivsusmonitoride ja nutikellade suurenenud kasutuse näol, mida lisaks sammude ja sporditulemuste mõõtmisele rohkelt muu terviseinfo jälgimiseks rakendatakse.
«Nii näiteks pööratakse üha enam rõhku just taastumisega seotud näitajatele – olgu nendeks siis une või südametööga seotud statistika jälgimine ja analüüs,» lisab Mishina.
Karantiin andis tõuke virtuaalsete abivahendite kasutamiseks
Ka Port kinnitab, et inimeste liikumisharjumuste muutumisel olnud oluline roll isolatsiooniperioodil.
«Oma osa mängib siin näiteks kaugtöö suurenemine, kuna inimestel vabanes aeg transpordilt ja töölt, mida asuti osaliselt kasutama kehalise aktiivsuse parandamiseks. Nii on muutunud populaarseteks abivahendiks virtuaalsed treeningud ja koostegevused ning uutmoodi mõõduvõtmised. Samuti on loodud lühikese ajaga nutikaid koduseid trenažööre, arendatud veebiteenuseid ja toodud kasutusse huvitavaid sensoreid,» kirjeldab ta.
Sellegipoolest otsitakse Pordi sõnul jätkuvalt lahendusi küsimusele, kuidas motiveerida tehnoloogia abil inimesi kindlaid tegevusi jätkama ja kuidas n-ö ravikuulekust suurendada, et kasvatada tehnoloogia abiga inimeste iseseisvust ja samal ajal vähendada arstide ning liikumisvaldkonna spetsialistide koormust.
Selle hulka kuulub ka kodusel ravil olevate patsientide kaugjälgimisseadmete arendamine, mille puhul näeb Mishina tulevikus nutikelladel varasemast veelgi suuremat rolli.
Orienteerumine andmete ülekülluses teeb õigete otsuste langetamise keeruliseks
Spordibioloog tõdeb, et kui varem oli keha talitlusi kajastavatest andmetest pigem puudus, siis nüüd on tavakasutajale üha kättesaadavamate lahenduste olemasoluga tekkinud küsimus andmete tõlgendamise kohta, et muuta need endale kasulikeks otsusteks.
Seda peavad Huawei koolitusjuhi sõnul silmas ka tehnoloogia arendajad, kes on lisanud uutesse seadmetesse üha visuaalsemaid kokkuvõtteid tervisenäitajate kohta ning loonud personaalsed virtuaaltreenerid, mis kasutaja andmestikule toetudes just temale mõeldud treeningu- või unenõuandeid jagavad.
«Lähitulevikus oodatakse näiteks nutikelladelt ka veresuhkru mõõtmise võimalust ja kehatemperatuuri püsivat monitoorimist, mis lihtsustaksid paljusid seniseid tervisetoiminguid ja annaksid kasutajale lisaks mugavusele kindlustunde enda või oma lähedase tervise osas,» märgib Mishina.
Inimeste arvamused nende kehalisest aktiivsusest ja tervisliku eluviisi mõõdikutest ei lange tihti kokku tegelike näitajatega.
Port usub, et lisaks sellele näeb sporditehnoloogia vallas järgmise viie aasta perspektiivis veelgi rohkem täiustunud andmeid, mis tekivad kehalt signaale kogudes ja millele lisandub personaliseeritud teenuseid, sealjuures fookusega just heaolul, mille pakkumiseks hakatakse veelgi enam tehisintellektiga seotud tööriistu rakendama.
Sellised eeldused muudavad Mishina sõnul ka tehnoloogia kasutajaskonda.
«Kui näiteks täna on kaks kolmandikku nutikellade omanikest valdavalt 30–40-aastased mehed, siis prognooside kohaselt see vanusepiir tõuseb ning kasutajaskond laieneb tugevamalt ka naispoolele,» märgib ta ja lisab, et samuti on kasvamas vanema põlvkonna kasutajaskond.
«Nende jaoks on tehnoloogia abil nähtav terviseinfo muutunud üha väärtuslikumaks ja samas lihtsamini kättesaadavaks.»
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)